/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/06/11/16913327t1hf8b1.jpg)
Kui meeste viljakus kahaneb, aga põhjus jääb hämaraks, on tark hakata otsima vaenlast sealt, kust keegi teda ei oota. Aastaid on kahtlustatud toitumist, haigusi ja keskkonnamürke, ent nüüd tõstab pead üks väike, peaaegu nähtamatu kahtlusalune. Teda leidub lihas, mullas ja kassiliivakastis. Just kassid on need, kes seda salakavalat parasiiti enim levitavad. Kui mees sellesse nakatub, mõjub see nagu kastreerimine, ainult et hullemini – seemnerakkudel raiub see parasiit ükshaaval pead otsast!
Meeste viljakus on viimase poole sajandi jooksul järsult langenud. Juba 1992. aastal avaldatud analüüs osutas spermatosoidide arvu ja kvaliteedi pidevale vähenemisele alates 1940. aastatest. Hiljutisem 2025. aasta uuring näitas, et meeste viljatusjuhtude arv kasvas aastatel 1990–2019 koguni ligi 80 protsenti. Selle murettekitava suundumuse põhjused on endiselt teadmata, kuid sagedamini nimetatakse võimalikeks süüdlasteks rasvumist, ebatervislikku toitumist ja keskkonnamürke. Sageli jäävad tähelepanuta ka sugulisel teel levivad haigused, nagu gonorröa ja klamüüdia, mis võivad meeste viljakust kahjustada. Üha enam koguneb aga tõendeid selle kohta, et levinud ainurakne parasiit Toxoplasma gondii võib samuti viljakust mõjutada. 2025. aasta aprillis avaldatud uuring näitas esimest korda, et inimese spermatosoidid kaotavad kokkupuutel selle parasiidiga oma pea. Mikrobioloogid teavad, et toksoplasmoosi ennetamine on äärmiselt oluline.
Kuidas toksoplasmoosi nakatutakse?
Nakatunud kassid eritavad toksoplasma mune oma väljaheidetega liivakastidesse, aeda või mujale keskkonda, kust need võivad kanduda inimestele või loomadele. Munad võivad levida ka vee, seal elavate karpide, pesemata puu- ja köögiviljade kaudu. Lisaks munadele võivad nakkust levitada ka kudedes olevad tsüstid, mida leidub soojavereliste loomade lihas ning mis võivad jääda ellu, kui liha ei kuumutata piisava temperatuurini. Kuigi enamik peremeesorganisme suudab esmase nakkuse kontrolli alla saada ilma sümptomiteta, jääb toksoplasma kehasse püsima inaktiivsete tsüstidena ajus, südames ja lihastes. Need tsüstid võivad taasaktiveeruda ja põhjustada tõsiseid kahjustusi elutähtsates organites. Parasiidi mitmekesiste levikuteede tõttu on 30–50 protsenti maailma elanikkonnast eluks ajaks toksoplasmaga nakatunud.
Toksoplasma sihib meeste suguelundeid
Nakatumisel levib toksoplasma peaaegu kõigisse elunditesse ja lihastesse. Esimesed tõendid selle kohta, et parasiit võib nakatada inimese munandeid, pärinevad 1980. aastatest, AIDSi pandeemia kõrgajast, kui mõned patsiendid põdesid testikulaarset toksoplasmoosi. Kuigi peamiselt ohustab see immuunpuudulikkusega patsiente, võib nakkus esineda ka muidu tervetel inimestel. Nakatunud hiirte pildiuuringud kinnitavad, et parasiit jõuab juba mõne päevaga munanditesse, lisaks ajule ja silmadele. 2017. aastal näitasid mu kolleegid ja mina, et toksoplasma võib moodustada tsüste ka hiirte eesnäärmes. Parasiite on täheldatud paljude loomade, sh inimese seemnevedelikus, mis viitab võimalusele, et nakkus võib levida ka seksuaalsel teel. See teadmine on suunanud teadlasi uurima toksoplasma mõju meeste viljakusele. 2021. aastal Prahas tehtud uuringus leiti, et 86 protsenti nakatunud meestest (163 osalejat) oli sperma kõrvalekalletega. 2002. ja 2005. aasta Hiina uuringud näitasid, et viljatud mehed on suurema tõenäosusega toksoplasmaga nakatunud kui viljakad mehed. Kõik uuringud ei näita siiski üheselt seost toksoplasmoosi ja sperma kvaliteedi vahel. Toksoplasma kahjustab otseselt inimese spermatosoide. Toksoplasmoosi loomkatsete tulemused sarnanevad nakkuse kulgemisele inimestel ja võimaldavad uurida küsimusi, mida inimestel on raske testida. Toksoplasmaga nakatunud hiirtel, rottidel ja jääradel on munandite funktsioon ja spermatogenees märgatavalt häiritud. Spermatosoidide hulk on madalam ja nende kuju tihti ebanormaalne. 2025. aasta aprilli uuringus täheldasid Saksamaa, Uruguay ja Tšiili teadlased, et toksoplasma jõuab hiirte munanditesse ja seemnepõiekesse juba kahe päevaga. See ajendas neid testima, mis juhtub, kui parasiit puutub otse kokku inimese spermatosoididega laboris. Vaid viieminutiline kokkupuude põhjustas 22,4% spermatosoidide peade irdumise. Pikem kontakt suurendas nende arvu. Alles jäänud spermatosoidid olid sageli väändunud või deformeerunud. Mõnedel olid peades augud, mis viitasid parasiidi katsele rakku tungida, nagu ta teeb seda teiste elundite rakkudega. Lisaks otsesele kahjustusele võib toksoplasma viljakust mõjutada ka kaudselt, soodustades kroonilist põletikku. Suguteede põletik mõjutab spermatosoidide tootmist ja funktsiooni. Uurijate hinnangul võivad toksoplasma kahjulikud mõjud spermatosoididele olla üks põhjuseid, miks meeste viljakus on viimastel aastakümnetel järsult langenud. Kuigi loomuuringud näitavad selgelt, et toksoplasma võib nakatada meeste suguelundeid, pole veel kindel, milliseid tervisemõjusid see inimestele põhjustab. Testikulaarne toksoplasmoos näitab, et parasiit suudab tungida munanditesse, ent sümptomaatiline haigus on väga haruldane. Uuringuid meeste spermat kahjustavate tegurite kohta on vähe tehtud ja need on olnud väikese osalejate arvuga. Lisaks viitavad mõned andmed sellele, et toksoplasmoosi levimus kõrge sissetulekuga riikides ei ole viimastel aastakümnetel suurenenud, samal ajal kui meeste viljatus on tõusuteel – seega on tegu tõenäoliselt vaid ühe osaga suuremast probleemist. Sõltumata toksoplasma võimalikust mõjust viljakusele, tasub selle parasiidiga nakatumist igal juhul vältida. Nakkus võib põhjustada raseduse katkemist või sünnidefekte, kui see saadakse esmakordselt raseduse ajal, ning olla eluohtlik immuunpuudulikkusega inimestele. USAs on toksoplasma ka peamine toidust põhjustatud surmajuhtumite põhjus. Et ennast kaitsta, tuleks kanda oma kasside eest hästi hoolt, puhastada liivakasti regulaarselt ning pesta pärast seda käsi. Samuti on oluline pesta puu- ja köögivilju, kuumutada liha korralikult ning vältida tooreid karpe, töötlemata vett ja pastöriseerimata piima.
Allikas: MedicalXpress