PANE TÄHELE ⟩ Seda insuldi tunnust on teistel võimalik tähele panna – kui nii juhtub, siis kutsuge kohe abi

Kui on aru saada, et inimene ei mõeista enam ei kõnet ega teksti ning ei suuda end ka selgelt väljendada, on juhtunud midagi tõsist. Näiteks on teda tabanud insult. Foto: Manuel Bonadeo / Unsplash

Kui sõnad äkki ei tule või laused kõlavad nagu mõttetu jorin, võib süü peituda ajus, mitte keeles. Afaasia ei tee vahet haridusel ega elukutsel – see võib tabada igaüht, ootamatult ja pöördumatult. Mõni kõneleb soravalt, ent ütleb ei midagi; teine mõistab kõike, aga ei suuda seda välja öelda. Afaasia ei võta inimeselt ainult sõnu, vaid ka võimaluse end maailmale selgitada. Afaasiat on lihtne ära tunda ja kui see ilmneb, vajab inimene kiiremas korras abi!

Afaasia on seisund, mis mõjutab inimese võimet keelt kasutada – justkui oleks sõnad ajus segamini läinud. See võib väljenduda erineva raskusastme ja vormiga häiretes, sealhulgas kuulmisjärgses sisu mõistmises ja suulises väljenduses.

Afaasia põhjustest

Ajuinsult tekib siis, kui aju verevarustust tagavad veresooned kas lõhkevad või ummistuvad. See vähendab verevoolu ajju ning seetõttu jäävad aju rakud ilma eluks vajalikest toitainetest ja hapnikust. Kõige sagedasemaks afaasia põhjuseks ongi insult, mis kahjustab aju vasakus poolkeras paiknevaid keelekeskusi. Afaasia võib kujuneda ka ajukasvaja, infektsiooni või neurodegeneratiivse haiguse tõttu. Afaasia raskusaste sõltub selle põhjustajast ja näiteks insuldi või kasvaja paiknemisest ajus. Ajutist afaasiasarnast seisundit võib esineda ka migreenihoo ajal, samuti krambi või mööduva isheemilise ataki (transient ischemic attack ehk TIA) korral. TIA ehk niinimetatud mini-insult suurendab riski hilisemaks tõsiseks ajuinsuldiks.

Sümptomid

Afaasiaga inimene võib: 

– kogeda raskusi vestluste või juhiste mõistmisel;

– kirjutada ebaselgeid või mittetäielikke lauseid;

– kõnelda lühikeste, katkiste või ebatäpsete lausete abil;

– kasutada sõnu või fraase, mis ei oma loogilist tähendust; 

– omada raskusi lugemise ja tähtede äratundmisega. 

Afaasia võib olla insuldi esimene märk. 

Afaasia tüübid 

Tervishoiutöötajad liigitavad afaasia sageli järgmiselt:

Broca afaasia (mittesorav väljendusviis)

Iseloomulik on vähenenud keeleline väljendusvõime, raskused sõnade leidmisel ning lühikesed ja katkised laused. Kognitiivsed võimed ja mõistmine on üldjuhul säilinud, mistõttu on patsient sageli oma raskustest teadlik.

Wernicke afaasia (sorav)

Seda iseloomustavad sõnade loogilise järjestuse puudumine, grammatika- ja sõnavaliku vead ning soovitud sõnade või helide asendamine teistega. Kõne võib olla sujuv, ent täis sõnamulinat ja väljamõeldud sõnu. Tihti on ka raskusi kõneldud ja kirjutatud keele mõistmisel. 

Globaalne afaasia

Tugeva insuldi tagajärjel tekib ulatuslik ajukahjustus, mille tulemusel esinevad nii keele mõistmise kui ka väljendamise häired koos kognitiivsete raskustega. See on afaasia raskeim vorm. 

Diagnostika 

Afaasia põhjuste väljaselgitamiseks kasutatakse tavaliselt kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT). Lisaks hinnatakse inimese võimet: kirjeldada olukorda pildil, täita juhiseid, vastata küsimustele, osaleda vestluses, lugeda ja kirjutada, korrata sõnu ja lauseid.

Ravi ja toimetulek

Kõige tavalisem ravivorm on logopeediline teraapia. Mida varasemas faasis ravi algab, seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. Logopeed töötab patsiendiga, et taastada maksimaalselt tema eelnev keeleoskus või teatud haiguste puhul säilitada olemasolev suhtlemisvõime. Harjutused sisaldavad sageli patsiendile olulisi tegevusi, näiteks oma nime, aadressi või pereliikmete nimetamine, toidu tellimine menüüst või tervituskaardi kirjutamine. 

Kuidas aidata afaasia all kannatavat inimest: 

– kohtle teda täiskasvanuna ja kaasa teda vestlustesse; 

– vähenda visuaalset ja taustamüra (nt teler, raadio, teised vestlused);

– veendu, et inimesel oleks enne kõnetamist sinu tähelepanu;

– hoia sõnumid lühikesed ja lihtsad, räägi aeglaselt, kuid loomulikult. Valjem rääkimine ei suurenda mõistmist;

– kasuta žeste, näoilmeid ja hääletooni sõnumi edastamiseks;

– ära eelda, et inimene saab kõigest aru. Peanoogutused ja nõustumisehelid ei tähenda alati arusaamist;

– kordamisel ära muuda oma sõnastust, kasuta lihtsat keelt ja korda lauset samal kujul; 

– mõista, et inimese intelligentsus ei ole seotud tema suhtlemisraskustega;

– julgusta suhtlemist ja ole kannatlik;

– anna talle vastamiseks piisavalt aega, väldi tema eest vastamist. Toetusgrupid võivad pakkuda tuge ja taastumisvõimalusi nii patsientidele kui ka nende lähedastele.

Allikas: MedicalXpress