Habe – kas tegemist ongi hirmuäratava nakkusepesaga?

Mida kõike habemest leida võib? Seda rohkem, mida harvem seda pesta. Foto: Mikael Nazarenko / Unsplash

Kui usud, et su habe on vaid stiilielement, mõtle uuesti – see võib olla elukoht tervele armeele mikroorganismidele. Mõni ütleb, et meeste habemes on rohkem baktereid kui koera karvades, teine väidab, et raseeritud nägu on ses osas veelgi hullem. Kellel siis õigus on? Bakteritele paistab habe kui kutse pidusöögile – mida kõike sealt eest ei leia. Tõde habeme kohta on tegelikkuses karvane ja vastuoluline – ja seda tasub lähemalt uurida.

⁩Habe on läbi ajaloo tekitanud kahtlusi – kord on seda peetud stiilseks, kord ebahügieeniliseks. Kuid kui mustad need habemed tegelikult on? Inimese nahk on koduks miljarditele mikroorganismidele – valdavalt bakteritele, aga ka seentele ja viirustele – ning näokarvad pakuvad neile ainulaadset kasvukeskkonda. Uuringud näitavad, et just habemed toetavad tihedat ja mitmekesist mikroobikooslust, mis on toitnud visalt püsivat uskumust, et habemed on oma olemuselt mustad. The Washington Post teatas hiljuti, et mõnes tualetis leidub vähem baktereid kui keskmises habemes.

Kas habemed kujutavad siis endast tegelikult ka tõelist hügieeniohtu? Lähem uurimine näitab nüansirohkemat pilti. Naha mikrobioom varieerub kehaositi ja seda mõjutavad temperatuur, pH, niiskus ja toitainete kättesaadavus. Habemed loovad sooja, sageli niiske keskkonna, kus võivad koguneda toidujäägid ja rasv – ideaalne pinnas mikroobide kasvuks. Need mikroobid paljunevad mitte ainult habeme pakutava soojuse ja niiskuse tõttu, vaid ka seetõttu, et nägu ja habe puutuvad pidevalt kokku uute saasteainete ja mikroobidega – eriti läbi käte, mis puudutavad sageli erinevaid pindu ja nägu.