/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2025/06/23/16948171t1hcf16.jpg)
Kui köha on kui kutsumata külaline, kes keeldub lahkumast, võib isegi süütu viirusnakkus areneda millekski palju ebamugavamaks. Mõnikord peitub selle taga midagi lihtsat, vahel aga midagi tõsisemat. Aga kuidas vahet teha?
Püsiv köha võib olla piinlik, eriti kui ümbritsevad arvavad, et tegemist on COVID-19-ga. Sage köhimine võib aga ka füüsiliselt väsitada, häirida und ja põhjustada uriinipidamatust. Üldarstidel on tulnud ravida patsiente, kelle korduv tugev köha on tekitanud roietesse mõrasid. Miks köha võib püsida nii pikalt? Siin on toodud mõned sagedasemad põhjused ning märgid, mille korral tuleks kontrollida, kas põhjuseks võib olla midagi tõsisemat. Miks me köhime? Köharefleks on oluline kaitsemehhanism. Suurel kiirusel õhu väljaköhimine aitab puhastada kopse ja kaitsta neid ärritajate, nakkuste ja lämbumisohu eest. Mõnedel inimestel, kellel on kroonilised haigused, nagu krooniline bronhiit või bronhektaasia, tuleb sageli köhida. Selle põhjuseks on see, et kopsude ripsmed – tillukesed karvakesed, mis liigutavad lima, prahti ja mikroobe – ei tööta enam tõhusalt. Niiske ehk «produktiivne» köha tähendab, et köhimisega kaasneb rohke lima väljutamine. Köha võib olla ka kuiv ehk «mitteproduktiivne». See juhtub siis, kui hingamisteede, kurgu ja ülemise söögitoru köharetseptorid on muutunud liialt tundlikuks, käivitades köharefleksi ka siis, kui pole mingit lima, mida eemaldada.
Kroonilise köha põhjused
Köha loetakse krooniliseks, kui see kestab täiskasvanutel üle kaheksa nädala või lastel üle nelja nädala. Kolm kõige levinumat põhjust on
– ninaneelutagune tilkumine (lima tilgub ninast kurku)
– astma
– maost pärinev happeline tagasivool.
Need esinevad sageli koos. Ühe uuringuga näidati, et 23%-l kroonilise köhaga inimestest esines kaks neist seisunditest korraga ja 3%-l kõik kolm. See on loogiline – allergiatele kalduvatel inimestel tekivad kergemini nii astma kui ka heinapalavik (allergiline riniit). Heinapalavik on tõenäoliselt ninaneelutaguse tilkumise peamine põhjustaja. Samal ajal võib pikaajaline tugev köhimine põhjustada tagasivoolu, mis omakorda võib vallandada täiendava köha. Krooniline köha on ka kahe muu seisundi peamine sümptom, kuigi nende diagnoosimine võib olla keerulisem: köhaga kaasnev astma ja eosinofiilne bronhiit. Mõlemad põhjustavad hingamisteede põletikku, kuid ei parane kiiresti ventolini lahusega (tavaline kliiniline test astma tuvastamiseks).
Köha pärast hingamisteede infektsioone
Köha võib püsida kaua pärast viiruslikku või bakteriaalset nakkust. Lastel, kellel oli nohu, näitas süstemaatiline ülevaade, et 90% neist paranes köhast 25 päeva jooksul. Pärast nakkust võib kujuneda köha suhtes ülitundlikkus, mida põhjustab põletik hingamisteedes ja liialt reageerivad köharetseptorid. Seejärel vallandavad köha ka kõige väiksemad ärritajad. Organismi immuunvastus muudab lima viskoossemaks ja raskemini eemaldatavaks, sest taastuvad ripsmed on ülekoormatud. Õhus olevad allergeenid tungivad samuti kergemini kahjustatud hingamisteede limaskesta. See võib tekitada ebasoodsa tagasisideahela, mis aeglustab paranemist. Ülemäärane ja ebavajalik köhimine väsitab veelgi ripsmeid ning ärritab hingamisteede limaskesta. Kas mul võib siiski olla nakkus? Kui köha püsib, tekib sageli küsimus, kas viiruslikule infektsioonile on järgnenud bakteriaalne nakkus, mis vajab antibiootikume. Ainuüksi kollase või rohelise röga köhimine ei ole piisav tunnus. Raske rinnainfektsiooni diagnoosimisel võetakse arvesse kogu sümptomite pilti – näiteks, kas esineb õhupuudust, süvenevat palavikku või ebatavalisi helisid kopsudes stetoskoobiga kuulates. Samuti tuleb kaaluda võimalust, et inimesel on diagnoosimata astma või allergiad. Kuidas püsivat köha ravida? Tervetel inimestel, kellel esineb püsiv köha, võidakse määrata antibiootikume, kuid need ei lühenda köha kestust, sest põhjuseks pole infektsioon, vaid ärritus. Kõige tõhusamad vahendid viskoosse lima eemaldamiseks hingamisteedest on lihtsad: soolalahusega ninaspreid ja -loputuslahused, auru sissehingamine ning ravimiga kurguvalu leevendavad spreid. Samuti on tõestatud, et mesi vähendab kurguärritust ja köhimisvajadust. Köhasiirupite tõhusus on ebaselge ja kuna neil võib esineda kõrvaltoimeid, tuleks neid kasutada ettevaatlikult. Tõsisema seisundi tunnused Mõnikord võib püsiv köha olla tõsisema haiguse, nagu kopsuvähi või harvaesineva nakkuse märk. Õnneks on need seisundid harvad. Austraalia kroonilise köha ravijuhistes soovitatakse kroonilise köhaga patsiendil teha rindkere röntgen ja spiromeetria (kopsumahu ja -voolu test). Arsti poole tuleks pöörduda viivitamatult, kui köhale lisaks esineb:
– vere köhimine
– rohke röga eritumine
– tõsine hingeldus, eriti puhkeolekus või öösel
– neelamisraskused
– kehakaalu langus või palavik
– korduv kopsupõletik
– inimene on suitsetaja, üle 45-aastane ja köha on uus või muutunud.
Mis saab siis, kui põhjus jääbki leidmata?
Harvadel juhtudel püsib köha ka pärast põhjalikku testimist ja ravi. Seda nimetatakse ravimiresistentseks krooniliseks köhaks. Kui põhjuseks ei õnnestu midagi tuvastada, nimetatakse seda seletamatuks krooniliseks köhaks. Varem diagnoositi selliseid köhasid «psühhogeenseteks» või «harjumuspärasteks», kuid neid mõisted enam ei kasutata. Tänapäeval mõistetakse, et köha ülitundlikkus paneb inimese köhima enam, kui stiimul eeldaks, ning et selles osalevad nii perifeerne kui ka kesknärvisüsteem. Siiski on ülitundlikkuse ja kroonilise köha vaheline seos veel ebatäielikult mõistetud. Need on puuet tekitavad seisundid ning sellised patsiendid tuleks suunata hingamisteede spetsialisti või kroonilise köha kliinikusse. Kõneteraapia võib samuti aidata ravimiresistentse ja seletamatu köha puhul. Uurimise ja arenduse all on ka täiesti uus ravimite klass, mis blokeerib köharetseptoreid ja näib paljutõotav püsiva ning kurnava köha leevendamiseks.
Allikas: Medical Xpressl