Rootsi teadlased: selle raske närvihaiguse põhjuseks võivad olla psühhiaatrilised ravimid

Uuemad uuringud näitavad, et teatud psühhiaatriliste ravimite kasutajad võivad olla suuremas riskis haigestuda amüotroofsesse lateraalskleroosi (ALS) – motoorneuronihaiguste (MND) kõige levinum vorm – kui need, kes neid ravimeid ei kasuta. Rootsis Karolinska instituudis tehtud uuring tõstatab olulisi küsimusi seoste kohta psüühiliste sümptomite, ALSi ja MND vahel ning selle üle, kuidas neid võiks edaspidi sihipärasemalt ravida. Ärevusvastased ravimid (anksiolüütikumid), uinutid ja rahustid ning antidepressandid on kõige sagedamini määratavad ravimid ärevuse, depressiooni ja uneprobleemide korral. Uuringust selgus, et ALSi risk nende kolme ravimigrupi puhul kasvas vastavalt 34, 21 ja 26 protsenti. Kuigi ALSi levimus on väga väike, mistõttu absoluutne risk jääb väikeseks, võib nende seoste mõistmine süvendada meie arusaamist motoorneuronihaigustest ja anda suuniseid arstidele psühhiaatriliste häirete ravi määramisel. Uurijad kirjutavad oma avaldatud artiklis, et käesolevas kontrolluuringus oli anksiolüütikumide, uinutite ja rahustite või antidepressantide määramine seotud suurema hilisema ALSi riskiga. Ravimite kasutamine enne diagnoosimist oli samuti seotud halvema prognoosiga pärast ALSi diagnoosimist. Hetkel ei ole ALSi – närvisüsteemi progresseeruva lagunemise tõttu tekkinud halvatuse ja lõpuks hingamispuudulikkuseni viiva haiguse – vastu ravi. Uuringus tuvastati ka kerge kiirenemine haiguse kulus ja suurem varajase surma risk nende ALSi patsientide seas, kes olid varem tarvitanud teatud psühhiaatrilisi ravimeid. Teadlased kasutasid Rootsi rahvuslikke terviseandmeid ja võrdlesid 1057 ALSi diagnoosiga inimest (diagnoositud aastatel 2015–2023) rohkem kui 5000 kontrollisiku andmetega, kes olid vanuse ja soo järgi sobitatud, kuid kellel ei olnud motoorneuronihaiguse diagnoosi. Nad võtsid arvesse ka geneetilisi ja keskkonnategureid, mis tugevdab ideed, et suurenenud ALSi risk on seotud kas ravimitega või põhjustega, mille tõttu ravimeid määrati. Andmed ei tõesta, et ravimid ise põhjustaksid suuremat ALSi riski. Võimalik on ka see, et muud tervisetegurid suurendavad nii psühhiaatriliste ravimite määramise vajadust kui ka ALSi tekkimise tõenäosust. Neuroteadlane Susannah Tye Queenslandi ülikoolist (University of Queensland, Austraalia), kes uuringus ei osalenud, kommenteerib: «Uuring lisandub kasvavale tõendusmaterjalile, et psüühikahäiretega isikutel võib olla suurem risk neurodegeneratiivseteks haigusteks nagu ALS. Kuid järeldust, et just psühhiaatrilised ravimid ise seda riski suurendavad, tuleks käsitleda ettevaatusega.» Varasemad uuringud on samuti näidanud, et psüühikahäiretega inimestel on kõrgem ALSi risk. Need uued tulemused võivad aidata täpsustada, kuidas erinevad seisundid, nende põhjused ja raviviisid omavahel seotud on. Tuleb meeles pidada, et ALS on harvaesinev haigus, mida esineb Ameerika Ühendriikides umbes 9 inimesel 100 000st. Seevastu depressioon ja ärevus on palju levinumad, mistõttu miljonid inimesed tarvitavad neid ravimeid ilma kunagi ALSi haigestumata. Aja jooksul koguneb loodetavalt teadlastel siiski üha rohkem teadmisi ALSi riski mõjutavatest teguritest – see võib anda uusi vihjeid, kuidas seda haigust tulevikus tõhusalt ravida.

Allikas: Science Alert