/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/02/14/16653907t1hd2d2.jpg)
Insuliinist räägitakse tavaliselt kui kõhunäärme sekreedist ja diabeedi võtmehormoonist. Kuid uusimad teadusuuringud näitavad, et ka aju toodab insuliini – ja see avastus võib muuta meie arusaama ainevahetusest, kognitiivsest võimekusest ja isegi Alzheimeri tõvest.
Ajus toodetud insuliin: teadmata tõde
Kui koolis räägiti insuliinist, seostati seda alati kõhunäärmega. Seal asuvad niinimetatud Langerhansi saarekesed – rakukogumid, mille beetarakud toodavad insuliini. Insuliini vajab keha veresuhkru reguleerimiseks – selle puudus viib 1. tüüpi diabeedini, insuliini resistentsus aga 2. tüübi diabeedini.
Ent juba 1970. aastatel märgati, et insuliini leidub ka ajus – koguni kuni 100 korda rohkem kui veres. Avastust eirati, sest eeldati, et kogu aju insuliin pärineb verest. Tolleaegsed tehnoloogiad ei suutnud tuvastada insuliini tootmise mehhanisme ajurakkudes. Nii püsis järgmised kolm kümnendit arusaam, et aju ei suuda insuliini ise toota.
Tänapäevased uuringud on selle väärarusaama ümber lükanud: aju mitte ainult ei saa insuliini verest, vaid toodab seda ka ise – ja täpselt seal, kus on vaja.
Kuut tüüpi insuliinitootjaid ajus
Üllatuslikult leidub ajus vähemalt kuut tüüpi rakke, mis suudavad toota insuliini. Mõnesid neist on leitud nii näriliste kui ka inimeste ajust, teisi hetkel vaid loomkatsetes.
Esimesena tuvastati insuliinitootjana NGF-rakk, mis paikneb ajupiirkonnas, mis vastutab õppimise ja mälu eest. Nagu kõhunäärmes, nii sõltub ka siin insuliini tootmine glükoosikogusest – see viitab seosele kognitiivsete võimete ja insuliini vahel.
Insuliini toodavad ka neuraalsed tüvirakud – rakud, millest kogu elu jooksul tekivad uued neuronid. Samalaadseid rakke leidub ka haistmissibulas, kuid insuliini roll selles piirkonnas on alles selgitamisel.
Insuliin ja kasv: närviline seos
Üks olulisemaid insuliiniallikaid ajus on hüpotalamus – piirkond, mis kontrollib ainevahetust ja kasvu. Seal paiknevad närvirakud, mis reageerivad stressile ja toodavad insuliini.
2020. aastal näidati, et stress vähendab hüpotalamuse insuliinitootmist, mis omakorda vähendab kasvu. Hiirte kehad jäid lühemaks. Selgus, et insuliin reguleerib kasvuhormooni taset ajuripatsis, mis juhib mitmete teiste hormoonide tootmist. Kui kohalikku insuliini on vähem, toodab organism ka vähem kasvuhormooni.
Insuliini roll söögiisus ja ajutoitumises
Teine huvitav insuliini allikas on ajukambrite seintes paiknev corpus choroideum, mis toodab ajuvedelikku – ligikaudu pool liitrit ööpäevas. Selle piirkonna epiteelirakud toodavad lisaks ka insuliini, mis liigub ajuvatsakestesse ja sealt edasi kogu ajju.
2023. aasta uuring näitas, et just see ajuinsuliin mõjutab hiirte söögiisu. Kui corpus choroideum’i insuliinitaset geneetiliselt muuta, muutub ka söögiisu: insuliini lisandumine pidurdab söömist.
Sarnast efekti täheldati 2022. aastal insuliini tootvate neuronite puhul ajutüves – nende aktiveerimine vähendas samuti toidutarbimist.
Ajuinsuliin ei reguleeri veresuhkrut, aga hoiab aju töös
Kas aju toodetud insuliin aitab reguleerida veresuhkrut? Tõendid seda ei kinnita. Ajuinsuliin ei pääse suure tõenäosusega ajust välja ning ei reguleeri glükoositaset veres nagu kõhunäärme insuliin.
Küll aga mängib see olulist rolli aju tervises – eriti vananedes. Alzheimeri tõbe on hakatud mitteametlikult nimetama ka «3. tüüpi diabeediks», kuna selles seisundis muutub aju insuliinitundlikkus ja aju ei suuda glükoosi tõhusalt kasutada. Samal ajal väheneb aju energiatarbimine lausa 20 protsendi võrra, mis pärsib oluliselt kognitiivset võimekust.
Uuringud on näidanud, et ninna pihustatav insuliin võib parandada kognitiivseid võimeid Alzheimeri patsientidel – kuigi mitte kõigil juhtudel. Samuti näib see pidurdavat aju glükoositarbimise langust vananedes.
Kas rohkem ajuinsuliini on alati hea? Pole sugugi kindel. Näiteks naistel on kõrgem insuliinitase ajuvedelikus seotud hoopis kehvema kognitiivse sooritusega. Seega pole ajuinsuliini puhul tegemist lihtsa «mida rohkem, seda parem» olukorraga.
Mis tuli enne – aju või kõhunäärme insuliin?
Veel on vastamata suur küsimus: kumb tekkis evolutsioonis esimesena – kõhunäärme beetarakk või insuliini tootvad ajurakud?
Üks on aga kindel: nüüd, mil aju insuliinitootmist on korduvalt tõestatud, võib üsna pea oodata, et uuenevad ka kooliõpikud.