Statistika: nii palju eluaastaid kaotasid mullu Eesti inimesed

Vereringeelundite haigused röövivad endiselt väga palju inimelusid, kuigi trend on languses. Foto: Tervise arengu instituut

Hiljuti avaldatud tervise arengu instituudi statistikast selgub, et Eesti inimesed kaotasid möödunud aastal haiguste ja enneaegsete surmade tõttu kokku sadu tuhandeid eluaastaid. Eriti murettekitavad on ainevahetuse ja närvisüsteemiga seotud haigused. Märgatavaid erinevusi oli näha maakondade lõikes.

Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotasid Eesti inimesed 2024. aastal enneaegsete surmade ja haigestumise tõttu kokku 422 232 eluaastat. Närvisüsteemi ja ainevahetusega seotud haigustest tingitud tervisekahjustused on murettekitavalt tõusuteel.

Tervisekaotus oli 2024. aastal veidi väiksem kui aasta varem (langus 0,4 protsenti), kuid siiski 2 protsenti kõrgem kui 2019. aastal. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 196 754 ja naised 225 486 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv viie aastaga meestel vähenenud üks ja naistel kaks protsenti. Naiste suurem tervisekaotus on seotud nende pikema elueaga.

Vereringeelundite haigused ja kasvajad

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (33 protsenti) ja kasvajad (18 protsenti), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10 protsenti) ning naistel nii sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetusehaigused (7 protsenti) kui ka lihasluukonna ja sidekoehaigused (7 protsenti). Närvisüsteemihaiguste tõttu kaotasid Eesti inimesed 2024. aastal kokku ligi 16 600 eluaastat. See arv kasvas 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 38 ning 2019. aastaga võrreldes 41 protsenti.

Peamised Eesti inimeste haigestumise põhjused on küll aasta-aastalt samaks jäänud, kuid see, milliste haiguste tõttu inimesed oma heast tervisest ilma jäävad, on aja jooksul muutunud, rääkis TAI tervisestatistika osakonna analüütik Maria Lepnurm. «Kõige silmatorkavam muutus on seotud närvisüsteemihaigustega. Sellisteks haigusteks on näiteks dementsus, Parkinsoni tõbi ja epilepsia,» selgitas ta.

Rasvumine on suur probleem

Samuti olid jätkuvalt tõusuteel sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (sh diabeet), mille tõttu kaotasid mullu Eesti inimesed kokku 25 268 eluaastat. Ainevahetusega seotud tervisekaotus kasvas aastaga 5 ja võrreldes 2019. aastaga koguni 50 protsenti. Selle kasvu taga on Lepnurme sõnul eeldatavasti ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemine Eesti elanikkonnas.

«Suurt osa tervisekaotusest saaks vältida ning tegurid, mis kahju tekitavad, on suures osas universaalsed,» tõdes Lepnurm. «Olgu selleks tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus või alkoholi ning tubaka tarvitamine. Võimalused tervisekaotuse vähendamiseks on nii inimeste endi, organisatsioonide kui ka riigi käes ning kindlasti ei ole kõiki võimalusi selleks piisavalt ära kasutatud.»

Hingamiselundite haigusi oli senisest vähem

Kuid värskest TAI statistikast selgub ka midagi positiivset: Eesti inimesi kimbutavad senisest harvemini hingamiselundite haigused. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nende tõttu kaotatud eluaastate arv 13 protsenti ning võrreldes 2019. aastaga on seis püsinud stabiilsena. Samuti vähenes mullu psüühika- ja käitumishäiretega seotud tervisekaotus, mis oli 2023. aastaga võrreldes 7 protsenti väiksem. See pole paraku siiski põhjus kergendatult välja hingata, sest see näitaja jääb siiski 10 protsenti kõrgemaks kui 2019. aastal.

Silmatorkavalt oli kahanenud ka raseduse, sünnituse ja sünniperioodi seisunditega seotud tervisekaotus. 2024. aastal kaotasid Eesti naised sel põhjusel 4 416 eluaastat. Seda on 11 protsenti vähem kui 2023. aastal ja tervelt 41 protsenti vähem kui 2019. aastal.

Kõige suurema absoluutarvuga haigusrühmad olid endiselt vereringeelundite haigused, mille tõttu Eesti inimesed kaotasid möödunud aastal kokku üle 146 000 eluaasta. Positiivne on siiski see, et siinkohal oli näha mõõdukat langust nii aasta kui viie aasta lõikes. Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Kasvajate osakaal on samuti püsinud kõrge (74 160 eluaastat), olles siiski viie protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal.

Kõige rohkem eluaastaid kaotatakse Jõgevamaal

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv ehk tervisekaotus 1000 maakonna elaniku kohta suurim Jõgevamaal (394 eluaastat 1000 elaniku kohta), millele järgnevad Ida-Viru (391) ja Hiiu maakond (375). Nimetatud piirkondades on rahvastiku tervisenäitajad jätkuvalt Eesti keskmisest halvemad. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Harjumaal (264), millele järgnesid Tartu (296) ja Saare maakond (301).

«Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Hiiumaa suurem tervisekaotus võib olla seotud nii vanema elanikkonna osakaaluga, madalama sotsiaalmajandusliku olukorraga kui ka piiratud terviseteenuste kättesaadavusega,» selgitas Lepnurm. «Maakondade vaheline erinevus viitab vajadusele piirkondlike tervisealaste sekkumiste järele, mis võtavad arvesse kohalikke riskitegureid ning teisalt võimalusi, kuidas elanike tervist toetada.»

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotuse andmed on avaldatud tervise arengu instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema «Rahvastikunäitajad» all.