/nginx/o/2025/03/27/16740060t1h8c58.jpg)
Aktiivsesse tuberkuloosi haigestumine on Eestis praegu ajaloo kõige madalamal tasemel. 2001. aastal oli meil 816 haigusjuhtu, 2024. aastal 90. Siiski ei saa tuberkuloosiohtu alahinnata, sest Eestis on probleemiks multiresistentsete haigusvormide suur osakaal, mis moodustavad 20 protsenti kõikidest uutest tuberkuloosi haigusjuhtudest. Sellega oleme Euroopa Liidus esikohal.
Tuberkuloosi esineb kõigis maailmajagudes, sealhulgas Euroopa riikides. Arvestades, et eestimaalased reisivad palju, tasub tuberkuloosi suhtes valvas olla, sest sellesse ohtlikku nakkushaigusesse võivad haigestuda kõik inimesed, olenemata sotsiaalsest staatusest ja vanusest.
Mis on tuberkuloos ja kuidas see levib?
Tuberkuloos on nakkushaigus, mida tekitavad bakterid levivad õhus. Kui kopsutuberkuloosi põdev nakkusohtlik haige räägib, köhib või aevastab, paiskub koos tema süljepiiskadega õhku hulk tuberkuloosi tekitavaid mükobaktereid. Samas ruumis viibivad inimesed võivad need bakterid koos õhuga sisse hingata ja nakatuda. Nakatumise tõenäosus on seda suurem, mida rohkem tuberkuloosibaktereid õhku eritatakse ning mida pikem ja lähedasem on kontakt haigega. Seega on suurimas ohus nakkusohtliku tuberkuloosihaige lähikontaktsed: pereliikmed, sõbrad ja töökaaslased, kes viibivad haigega iga päev koos ühes ruumis. Küll aga ei levi nakkus ühiseid toidunõusid või näiteks raamatuid kasutades.
Inimese immuunsüsteem suudab enamasti tuberkuloosibakterite edasise paljunemise ja tuberkuloosi haigestumise ehk aktiivse tuberkuloosi ära hoida. Nõrgenenud organism ja kahjustunud immuunsüsteem võivad seevastu kujuneda tuberkuloosi haigestumise riskiteguriteks. Need tegurid on puudulik toitumine, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunsüsteemi kahjustavad haigused (sh HIV) ja mõned ravimid.
Kokkuvõttes võib öelda, et nakatunutest haigestub elu jooksul hinnanguliselt 5–15 protsenti. Kõige suurem tõenäosus haigestuda on nakatumisele järgneva kahe aasta jooksul. Kuid haigestuda võib ka palju hiljem, kui inimese immuunsüsteem mingil põhjusel nõrgeneb ega suuda enam tuberkuloosibakterite paljunemist takistada.
Nakatumist on võimalik diagnoosida tuberkuliinitestiga (nn nahatest) või IGRA testiga, milleks tuleb anda vereanalüüs.
Millised on tuberkuloosi sümptomid?
Sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kõige sagedamini kahjustab tuberkuloos kopse, aga haigus võib tabada ka teisi organeid, sagedamini neere, liigeseid ja lülisammast.
Kopsutuberkuloosi kõige sagedasem sümptom on üle kolme nädala kestev köha, millega võib kaasneda rögaeritus, harva ka veriköha. Sagedasemad üldsümptomid on palavik ja sellega seotud külmavärinad, öine higistamine, kaalulangus ning väsimus. Sümptomid võivad väljenduda erineva intensiivsusega ja vahel võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta. Kui üldsümptomid või hingamisteede haigestumisele viitavad tunnused esinevad mitme nädala jooksul, tuleks pöörduda perearsti poole. Kui kroonilise haiguse tõttu on haigel tihe kontakt mõne teise erialaarstiga, siis peaks probleemist rääkima ka temale.
Tuberkuloosi olemuse, sümptomite ja ravi kohta saab lähemalt lugeda tervisekassa ja Tartu Ülikooli koostöös koostatud patsiendijuhendist.
Kuidas tuberkuloosi diagnoositakse?
Diagnoosimise protsess sõltub haiguse paikmest. Kopsutuberkuloosi korral tehakse rindkere röntgenülesvõte, vajalikud võivad olla ka täiendavad uuringud, näiteks kompuutertomograafia. Väga tähtis on kindlaks teha ka tuberkuloosibakterite olemasolu haiguskoldes ja analüüsida nende ravimtundlikkust. Selleks palutakse patsiendil anda vähemalt kaks erineval ajal kogutud rögaproovi. Vajadusel tehakse täiendavad uuringud.
Tuberkuloosikahtluse korral on Eestis kõik uuringud inimesele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
Kuidas tuberkuloosi ravitakse?
Tuberkuloos on enamasti ravitav, raviks kasutatakse spetsiaalsete tuberkuloosiravimite (antibiootikumide) kombinatsioone. Raviskeeme on erinevaid ja nende valik sõltub paljudest teguritest: tuberkuloosibakteri ravimtundlikkusest, haigusprotsessi iseloomust ja ulatusest, varem saadud tuberkuloosiravist, haige vanusest, kaasuvatest haigustest ja teistest ravimitest, mida haige juba kasutab. Raviskeemis on vähemalt neli ravimit.
/nginx/o/2025/06/20/16939231t1hc6c8.jpg)
Tuberkuloosiravimid jaotatakse kahte gruppi: tuberkuloosi põhirea ehk esimese grupi ravimid ja tuberkuloosi reservrea ehk teise grupi ravimid. Kui tuberkuloosibakter on tundlik kõigi põhirea ehk esimese grupi ravimite suhtes, siis on tegemist ravimtundliku haigusjuhuga ja ravikuur kestab kuus kuud, harva kauem. Teatud tingimustel on võimalikud ka uued ja lühemad, neljakuulised raviskeemid.
Kui tuberkuloosibakter on mõne ravimi või ravimite suhtes resistentne, siis seda arvestatakse raviskeemi koostamisel. See tähendab, et neid ravimeid, millele bakter on resistentne, kasutada ei saa. Selliseid ravimeid võib olla mitu. Siis võetakse kasutusele ka teise rea ravimid ning ravikuuri pikkus võib olla 6, 9 või 12 kuud, keerulisematel juhtudel kuni 18 kuud.
Ravi eesmärk on tervistumine – antibakteriaalse raviga hävitatakse haigusttekitavad bakterid ja kopsus olevad haiguskolded saavad imenduda. Hea ravitulemuse tagab ravirežiimi järgimine ja korrektne ravi ilma ravipausideta. Küll aga võib katkendliku ja ebakorrektse ravi tulemusena laieneda bakterite ravimiresistentsus tuberkuloosiravimite suhtes. See raskendab ravi. Planeeritud ravikuur tuleb kindlasti lõpule viia, et vältida hiljem tuberkuloosi taastekkimist.
Ravi ei tohi enneaegselt katkestada ka siis, kui haigussümptomid taanduvad ja inimene ei tunne end enam haigena. Ravimata või osaliselt ravitud tuberkuloosihaige võib olla endiselt nakkusohtlik ning kujutada ohtu ennekõike nõrgestatud immuunsusega inimestele ja lastele.
Kuidas haigestumist vältida?
Eestis vaktsineeritakse vastsündinud lapsi esimestel elupäevadel tuberkuloosi vastu. Üle kolme kuu vanustele lastele tehakse enne vaktsineerimist tuberkuliinitest või IGRA test. Negatiivne testitulemus tähendab, et laps ei ole nakatunud ja vaktsineerimine on lubatud. Vaktsiini kaitsev toime võib hinnanguliselt kesta 15–20 aastat. Eestis on vaktsineerimine tasuta ja riiklikust immuniseerimiskalendrist leiab vaktsineerimiste ajakava.
Eestis ei vaktsineerita noorukeid ja täiskasvanuid tuberkuloosi vastu, sest uuringute põhjal on selles vanuses vaktsineerimine vähem efektiivne kui vastsündinueas.
Väga oluline on hoida oma organism võimalikult tugevana ja heas toonuses. Tervisliku elustiili järgimine (täisväärtuslik toit, tervisesport, suitsetamisest ja alkoholist loobumine) toetab meie immuunsüsteemi võitluses potentsiaalsete haigustekitajatega.