/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/11/14953521t1hd997.jpg)
Veebipõhine uuring kaardistab avalikkuse teadlikkust geneetikast ja suhtumist personaalmeditsiini. Lisaks Eestile küsitletakse inimesi Prantsusmaal, Kreekas, Portugalis ja Sloveenias.
Geneetikal on oluline roll mitte ainult haiguste tekkes, vaid ka selles, kuidas inimesed erinevatele ravimeetoditele reageerivad. Kuigi inimeste geenid kattuvad umbes 99 protsendi ulatuses, on igal inimesel ainulaadsed geneetilised variatsioonid, mis mõjutavad nende tervist ja ravitulemusi.
Viimaste aastate teadussaavutused on juba loonud uudseid võimalusi kasutada personaalset geneetilist informatsiooni haiguste varasemaks ennustamiseks ja ennetamiseks, täpsemaks diagnoosimiseks ja paremaks raviks, selgitas Tartu Ülikooli genoomika ja biopanganduse professor ning projekti kommunikatsiooni töörühma koordinaator professor Andres Metspalu. Näiteks on ainuüksi Tartu Ülikooli genoomika instituudi teaduskeskus avaldanud Eesti geenivaramusse kogutud andmete põhjal rahvusvahelistes teadusajakirjades üle 830 teadusartikli, mis selliseid teemasid on uurinud.
Eesti inimeste teadlikkus on eeldatavalt kõrge
«Huvi geneetika ja personaalse meditsiini vastu Euroopas aina kasvab ja kindlasti toetab seda genoomika kui teaduse ja tehnoloogia areng,» rääkis Metspalu. «Ma usun, et Eestis on tänu Geenivaramu pikaajalisele tööle inimeste teadlikkus kõrge. Aga me küsitleme inimesi viies liikmesriigis, mille põhjal kaardistada inimeste teadlikkust ja hoiakuid laiemalt. Kui inimesed ei mõista, mis on personaalne meditsiin ja kuidas see lähiaastatel tervishoidu parandab, siis nad ei hakka seda ka kasutama.»
Äsja alanud uuring on üks osa projektist «Euroopa genoom» (Genome of Europe, GoE), milles on jõud ühendanud 27 riiki ja 49 partnerorganisatsiooni eesmärgiga koondada Euroopa elanike geneetilised andmed ühtseks võrdlusandmebaasiks. Andmebaasi hakatakse kasutama personaalmeditsiini arendamiseks, et see oleks tõhus ja õiglaselt kättesaadav kõigile Euroopa elanikele sõltumata nende päritolust.
Luuakse rahvusvaheline andmebaas
Eestis sekveneeritakse projekti käigus 368 geenidoonori täisgenoomid, mida samuti kasutatakse Euroopa referentsgenoomi loomiseks ning mis tehakse edaspidi rahvusvahelise andmebaasi kaudu teadustöö eesmärkidel kättesaadavaks. Sealjuures järgitakse Metspalu sõnul kõiki andmekaitse ja teaduseetika reegleid.
Metspalu rõhutas, et lisaks teadusliku andmekogu loomisele soovitakse projekti käigus tõsta avalikkuse teadlikkust geneetika ja personaalmeditsiini teemal ning suunata riike ja organisatsioone panustama geneetikal põhineva tervishoiu arendamisse.
Inimeste valdkonnaalast teadlikkust ja hoiakuid kaardistav uuring viiakse läbi kahes etapis: esimene toimub tänavu, mil projekt algas, ja teine vahetult enne selle lõppu 2028. aastal. Eestis koordineerib projekti tegevusi Tartu Ülikooli genoomika instituut. Projekti kogumaht on 45 miljonit eurot, millest 20 miljonit tuleb Euroopa Komisjoni programmist «Digitaalne Euroopa», ülejäänu partnerite omaosalusest. Eestis toetab projekti kaasfinantseerimist sotsiaalministeerium.
Rohkem infot projekti kohta leiad siit.