Kuidas ära tunda õietolmu- ja ristallergia?

Foto: Apotheka

Igal kevadel, kui loodus tärkab, rõõmustavad paljud soojemate ilmade ja pikemate päevade üle. Kuid nii mõnelegi meist toob see aeg kaasa hoopis pisaravoolu, aevastamise ja pideva ninakinnisuse — justkui oleks kevad tüütu haigus, mitte rõõm. Õietolmuallergia puhul on tegemist hooajalise allergiaga, mis mõjutab igal aastal üha suuremat osa elanikkonnast ning võib muuta ka kõige ilusama aastaaja tõeliseks katsumuseks. Vaatame, mis täpselt sellist reaktsiooni põhjustab ja kuidas selle vastu võidelda.

Mis on õietolmuallergia?

Õietolmuallergia ehk heinapalavik ehk pollinoos on immuunsüsteemi ülitundlikkus mõne taime või puu õietolmu vastu. Organism reageerib neile looduslikult kahjututele osakestele vallandades allergilise reaktsiooni. Apteekrid kuulevad kevadeti igapäevaselt kurtmist punaste sügelevate silmade, liigse pisaravoolu ja kinnise või tilkuva nina üle. Pidev aevastamine ja nuuskamine mõjuvad kurnavalt ning enesetunne on justkui haigel. Sageli imestab nii mõnigi patsient selle üle, et tal ei ole terve elu ühtegi allergiat olnud ning ei ole ju võimalik, et nüüd järsku tekkis? Eelsoodumus allergia tekkeks antakse aga edasi geenidega ning välja võib see lüüa igas eas. Põhjused võivad peituda nii keskkonnas kui toitumisharjumustes.

Millised on õietolmuallergia sümptomid?

Õietolmuallergia sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt allergeenist ja organismi tundlikkusest, kuid levinumad sümptomid on aevastamine, vesised või sügelevad silmad, nohu, köha ning nahalööve või sügelus. Mõnel juhul võivad esineda ka hingamisraskused, vilistav hingamine või astmataolised sümptomid. Tõsisematel juhtudel võib tekkida ka anafülaktiline reaktsioon – eluohtlik seisund, mis vajab viivitamatut arstiabi.

Kuidas õietolmuallergiat ravida?

Viimastel aastatel kohtavad apteekrid oma töös üha rohkem inimesi, kes pöörduvad apteeki, et saada nõu allergiavastaste ravimite osas. Arvamusi,miks allergikute arv on järsult suurenenud, on mitmeid. Näiteks arvatakse, et süüdi võib olla inimeste eriti tundlikuks muutunud immuunsüsteem.

Kuna õietolmuallergia sümptomid meenutavad tihti külmetushaigusi, siis tuleks meeles pidada, et pidev aevastamine, vesine eritis ninast ning silmade punetus ja tugev sügelus on väga iseloomulikud ka allergiale. Allergiale viitavad ka sügelus- või ärritustunne kurgus ning kuiv köha. Samuti võivad kaasneda väsimus ja unisus.

Kõige suuremas valikus leidub apteekides allergia vastu erineva toimeainega tablette – antihistamiinikume. Oluline on teada, et väiksematele lastele määrab ravimi arst. Alates 4. eluaastast saab kasutada allergiavastast lahust. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et ühe toimeainega antihistamiinikum ei anna soovitud tulemust, siis sellisel juhul võib proovida mõnda teist.

Kuidas õietolmuallergia paikseid sümptomeid leevendada?

Lisaks antihistamiinikumi tarvitamisele tuleks allergia korral leevendada neid sümptomeid, mis parajasti kõige rohkem häirivad. Nohu ja silmade ärritusnähtude jaoks on kõige lihtsam vahend naatriumkloriidi 0,9 % lahus. Seda saab tilgutada silma, et loputada välja silma sattunud õietolmuosakesed või puhastada nina õietolmust ja sekreedist.

Naatriumkloriidi lahust on apteekides saadaval mitmel erineval kujul — tilkadena, pihustina või lahusena, olenevalt tootjast ja eesmärgist. Kindlasti tasub apteekrilt individuaalselt sobivaima toote valimisel abi küsida!

Allergilise nohu vastu on apteekides saadaval ninaspreid, mille toimeaineteks on kortikosteroidid. Kortikosteroidide toime avaldub tavaliselt pikema kasutamise järel ning seda saab kasutada allergiavastaste tablettidega samaaegselt.

Valmistu hooajaks ette!

Õietolmuallergiat põhjustavad kõige sagedamini paju, sarapuu, lepp ja pappel. Esimesed õietolmuosakesed, mis tuuled meile kohale toovad, võivad õhus olla juba veebruaris ja märtsis. Kui juba mitmeid aastaid on ilmnenud kevadeti probleem õietolmuallergia sümptomitega, siis oleks mõistlik hakata kasutama antihistamiinikume ehk allergiavastaseid tablette ennetavalt juba veebruaris või märtsis. Nii saab ennetada allergia ägenemist ja kontrolli altväljumist. Kui allergia on siiski liiga tugevalt võimust võtnud ja ägenenud, tuleks kindlasti ühendust võtta perearsti või allergoloogiga. Õietolmuallergia võib kimbutada mõnest nädalast mõne kuuni või kauemgi, olenevalt sellest millised taimed parajasti õitsevad.

Mis on ristallergia?

Sageli juhtub, et kui ollakse allergiline õietolmu suhtes, võib märgata sarnaseid sümptomeid ka teatud toiduaineid tarbides.

Toome siinkohal mõne näite. Kui olete allergiline kase õietolmu suhtes, siis tõenäoliselt reageerite ka toiduainetele, mis sisaldavad sarnaseid valke, mida leidub ka kase õietolmus. Vahel ei saa aga inimene süüa õuna, ilma et tunneks ärritust ja sügelust kurgus. Kooritud õuna puhul ei pruugi samas aga mingeid sümptomeid tekkida. Samamoodi võib juhtuda ka sarapuupähklitega. Õhukese pruuni kestaga pähklit ei saa süüa ilma, et tekiks kurgus ärritus-, sügelus- ja kraapimistunne, kuid kooritud pähklitega ei pruugi sümptomeid üldse esineda. Vaatame, millised on sagedasemad ristallergiad.

Kaseõietolmuga seotud toiduallergiad:

• sarapuupähkel
• õun
• porgand
• kirss, murel, virsik, ploom
• seller

Heinatolmuga seotud allergiad

• tomat
• kartul
• apelsin
• melon
• maapähkel

Ristallergia sümptomid:

• aevastamine ja vesine nohu
• kähe hääl või hääle kadumine
• sügelus, turse või ärritus kurgus
• näopiirkonna, huulte või keele turse

Kui kiiresti õietolmuallergia sümptomid tekivad?

Üldjuhul avalduvad sümptomid minutite jooksul peale allergeeniga kokku puutumist. Kergemal juhul aitavad allergiavastased ravimid, kuid alati tuleb olla ettevaatlik, kui esineb oluline hingamisteede turse – sellisel juhul on vaja kiiresti arsti poole pöörduda.

Kuigi õietolmuallergia tekitab ebamugavust ja mõjutab igapäevast heaolu, on apteekides tänapäeval saadaval mitmeid vägagi efektiivseid allergiaravimeid.

Täpsemaid juhiseid ja häid nõuandeid allergiate toimetulekuks võib leida Eesti Allergialiidu kodulehelt www.allergialiit.ee