/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/05/04/1086688t1hfd1e.jpg)
Tänu Itaalia ametivendade kohtuvõidule pääsevad ka Eesti seadusekuulekad hambaarstid autoritasude maksmisest, kui nende praksises mängib raadio või muusika. Selle otsuse valguses võivad maksmisest pääseda ka mõne teise analoogse ameti pidajad.
Muusika taustal töötavad hambaarstid pääsevad autoritasude maksmisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsis otsustas Torino hambaarstide pöördumist arutanud Euroopa Kohus, et hambaarstid ei pea oma praksises mängiva muusika eest maksma autoritasusid.
Kohus viitab oma otsuses sellele, et patsiendid lähevad arsti juurde ainult ühel eesmärgil – sooviga saada ravi ning muusika ei ole osa ravist. Patisentide juurdepääs muusikale on juhuslik, kabinetis viibib korraga väga väike hulk inimesi ning mis kõige olulisem, hambaarstid ei mängi muusikat sooviga tulu teenida.
«Meie maksame seda tasu juba ammusest ajast. Tookord me võtsime ise ühendust, sest teadsime, et kui avalikus kohas muusikat lasta, siis tuleb selle eest maksta,» rääkis Ortodontia kliiniku juhata Vallo Veering. Ta lisas, et tegu on suhteliselt marginaalse summaga. Eesti Autorite Ühingule maksab kliinik, kus mängivad nii teler kui raadio, aastas umbes 25 eurot ja Eesti Esitajate Liidule 10 eurot kuus.
«Tore on muidugi, et üks piirav regulatsioon on maha võetud ja saab vabamalt otsustada oma valikute tegemisel,» ütles Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja Mare Saag, kelle sõnul mängib hambaravi kabinettides raadio harva, kuna tegemist on niigi mürarikka keskkonnaga.
Eesti Esinejate Liidu (EEL) tegevdirektor Urmas Ambur selgitas, et meditsiiniteenuseid osutavas asutuses ei pea muusika kasutamise korral vastavat tasu maksma mitte meedikud, vaid meditsiiniteenuseid osutav ettevõte. Makstava tasu suurus sõltub klienditeeninduseks kasutatavast pinnast ning see algab 3,1 eurost kalendrikuus.
Ambur ei tea, et mõnel Eesti hambaarstil oleks tekkinud probleeme muusika kasutuse pärast.
«Kui võrrelda hambaraviteenuse hinda ja muusika kasutamise eest makstavaid tasu määrasid, mis tööpäevadel avatud hambaravikabinetil oleks näiteks 15 senti päevas, siis mõistavad tegelikult kõik, et see ei ole vaidlemise koht,» leidis ta. Ambur lisas, et muusikud, kes tegelikult on fonogrammide avalikust esitamisest kogutava tasu saajateks, kasutavad ka hambaarsti teenuseid ja ühe visiidiga võivad arsti teenuse eest tasuda kuni 1000 korda enam.
Vabastus võib laieneda ka teistele
«Euroopa Kohtu lahendi valguses võib õiglase tasu maksmisest vabastus, tõepoolest, teatud juhtudel laieneda ka teistele samalaadsete ametite pidajatele,» sõnas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristjan Altroff. Ta selgitas, et võimaliku autoritasu maksmise kohustuse tuvastamisel tuleks seega lähtuda kohtu kehtestatud kriteeriumitest.
«Võtmetähtsusega on siin muuhulgas nii äriline eesmärk kui kuulajaskonna suurus. Muusika mängimine patsientidele ei moodusta kohtu hinnangul osa pakutavast teenusest. Tegemist on juhusliku esitusega, mis ei sõltu külastaja valikust,» selgitas nõunik. Altroffi sõnul võib ettevõtja, kellelt autoritasu nõutakse, kohtulahendile tuginedes keelduda tasu maksmisest, kui tema tegevus vastab lahendis määratletud kriteeriumitele.
«Lõpliku otsuse iga konkreetse juhtumi osas langetab siiski kohus - automaatsest laienemisest siin rääkida ei saa,» toonitas Altroff.
Esitajate Liidu tegevjuhi Urmas Amburi hinnangul on Eestis kehtivad seadused täitmiseks ja teise isiku kohtuasja suhtes tehtud Euroopa Kohtu lahend ei vabasta automaatselt kedagi seaduse täitmisest. «Me küll saame seda lahendit arvestada õiguste teostamisel, aga tahan veel kord rõhutada, et iga kasutaja puhul on muusika kasutamise asjaolud erinevad,» sõnas ta. Ambur lisas, et kuidagi ei saa teha sellist üldistust, et kõik hambaraviteenuseid osutavad ettevõtted on nüüd selle kohtuotsuse valguses vabastatud autoriõiguse seaduses sätestatud kohustuste täitmisest.
«Kui mõni hambaarst parandab oma kodus sõbra hambaid või kosmeetik teeb oma kodus sõbrannale meiki, siis puudub üldsus, kellele fonogramme suunata ning mingit tasu ei tule maksta,» rääkis Ambur. Sama teenuse osutamisel ravikabinetis või salongis tuleb aga järgida, kas seda külastavad teised isikud võivad olla väljaspool perekonda või sõprusringkonda ning moodustada üldsuse seal teenust osutava ettevõtte suhtes.
«Mina igatahes soovitan hambaarsti kabinettidel muusikat edasi kasutada, et ravikabinetist ooteruumi kostuvad helid seal viibivaid kliente minema ei hirmutaks,» ütles tegevjuht.
Euroopa Kohus on varem leidnud, et hotellioperaatori poolt heliteoste valikuliselt kuulamise võimaldamine hotelli külastajatele on ärilise iseloomuga ning kujutab endast lisateenust, mis külastajate arvu potentsiaalselt suurendab ning seega hotelle selle tasu maksmisest ei vabastatud.