Arsti teatise esitamata jätmisel kaotab kannatanu haigusraha

Tänavau jaanuaris juhtus tööõnnetus ühel pealinna ehitusplatsil. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Kui arst tööõnnetusest ning ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele ei teata, võib töötaja haigusrahast ilma jääda.

 

Tööinspektor-uurija Liliana Jüriso sõnul tekitavad peamiselt probleeme just kergete tööõnnetuste kohta saadetavad arsti teatised. Teatised täidetakse puudulikult või jäetakse hoopiski saatmata. Raskete tööõnnetuste puhul, kus kannatanu pöördub haigla erakorralisse meditsiini osakonda (edaspidi EMO), esineb probleeme harvem.

Kui EMO arst tuvastab töötajal kerge raskusastmega tööõnnetuse, siis üldjuhul ta ajutist töövõimetust ei määra. Tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seadusele pole sellisel juhul arstil kohustust saata teatist tööõnnetuse kohta. Praktika näitab, et sellisel juhul väljastab EMO arst töötajale patsiendikaardi ja soovitab pöörduda perearsti poole.

Siit algabki Jüriso sõnul murede ahel tööinspektsioonile ja tööandjale ning lõpp-kokkuvõttes tööõnnetuses kannatanule. Kannatanu pöördub perearstile, kes vestluses töötajaga peab veenduma, et tegemist võib olla tööõnnetusega. Perearst viib läbi töötaja läbivaatuse ja vajadusel teeb uuringud.

See, kas töötaja on EMOs andmed tööõnnetuse toimumise kohta esitanud, on perearstile informatiivne teave. Kui perearst määrab vastuvõtul töötajale ajutise töövõimetuse, siis on perearst kohustatud väljastama tööinspektsioonile ja tööandjale arsti teatise tööõnnetuse toimumise kohta.

Teatise väljastamisel arst veendub, et kõik kohustuslikud lahtrid on korrektselt täidetud. Tööõnnetuse teatise võib täita arvutikirjas ja edastada elektroonsel teel, kuid vaatamata sellele saabub ikka palju arsti teatisi käsitsi vormistatuna.

Käsitsi vormistatud arsti teatiste puhul tuleb jälgida, et tööinspektsiooni ametnikud, töötaja ja tööandja on võimeline arsti käekirjast aru saama. «Arst on kohutatud esitama tööõnnetuse teatise nii tööinspektsioonile kui ka tööandjale, mitte aga vaid ühele neist,» rõhutas Jüriso.

Tööõnnetusest teatamata jätmisel on kannatajaks eelkõige kannatanu ise. Kui tööandja ei saa teada, siis jääb ära tööandjapoolne uurimine, et samalaadseid tööõnnetusi edaspidi vältida. Kui tööandja tööõnnetust ei uuri, jääb tööandjal esitama tööõnnetuse raport.

Kui tööõnnetuse raport jääb tööinspektsioonile esitamata, ei kinnita see ka tööõnnetuse toimumist. Sellisel juhul inspektsioon jätab tegemata märke haigekassale, et tegemist on tööõnnetusega ja kannatanu ei saa haigusrahasid määratud ulatuses või saab need hilinemisega.

Tänavu on tööinspektsioonis registreeritud 1353 tööõnnetust. Surmaga on lõppenud 6 tööõnnetust, lisaks on uurimise all nelja surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.