President Ilves: tervishoid on IT-lahendustes 10 aastat maha jäänud

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves Foto: Toomas Huik

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Kopenhaagenis Euroopa Liidu e-tervise töörühma raportit «Tervishoiu ümberkorraldamine Euroopas aastaks 2020» esitledes, et tervishoid on IT-lahenduste rakendamises muudest valdkondadest vähemalt 10 aastat maha jäänud.


Raport valmis aastapikkuse töö tulemusel, Eesti riigipea juhitud töörühma kuulusid erinevate riikide tervishoiueksperdid, patsientide, meditsiini-, ravimi- ja IKT tööstuse esindajad, õiguseksperdid ja poliitikud.

Raportis esitatud soovitused keskenduvad andmekaitsele ja terviseandmete omandiõigusele, samuti terviseandmete ühilduvusele olukorras, kus sadade IT-rakenduste abil on juba praegu võimalik mõõta ja hinnata oma tervislikku seisundit.

«Väga paljude muude teenuste näitel teame, kui põhjalikult võivad infotehnoloogia rakendused muuta ja täiustada asjade ajamise viisi. Rakendades tervise-ennetuses ja raviteenuste puhul erinevaid IT-lahendusi, parandame ühtaegu nii patsientide heaolu kui ka kogu tervishoiusüsteemi,» ütles president Ilves.

«Patsiendi, kodaniku, iga inimese enda poolt loodav ja talletatav terviseinformatsioon võiks jõuda tema nutitelefonist või arvutist kiiresti perearsti käsutuses olevasse andmebaasi. Ja sealt, juba kodeeritud ja anonüümsel kujul, edasi kesksesse andmebaasi, mis koondaks informatsiooni nii konkreetsete haigusjuhtumite esinemissageduse kui nende raviks kasutatud protseduuride ja ravimite efektiivsuse kohta,» lisas Eesti riigipea.

«Tulemus teeks heameelt nii patsiendile, tema perearstile, tervishoiusüsteemi korraldajatele, selle rahastajatele ning lõpuks ka teadlastele,» selgitas president Ilves ministritele ja volinikele.

Ilvese sõnul andis e-tervise töörühm endale aruande koostamise igal etapil aru, et inimeste terviseandmetesse ja muusse delikaatsesse infosse, selle omandiõigusesse, levitamisse, avalikustamisse ja töötlemisse puutuv on äärmiselt keeruline, nii siseriiklike kui Euroopa-üleste seadustega reguleeritud valdkond.

Eelkõige sel põhjusel teebki töörühm Euroopa Liidule ettepaneku hakata välja töötama uuele, digiajastule vastavat õigusruumi, mõnede ekspertide sõnul nn uut «tervise-Schengenit», mis lubaks vastastikuse soovi ja kokkulepete korral paindlikult seesugust infot inimeste tervise hüvanguks Euroopa Liidu liikmesriikide riigipiire ületavalt kasutada.
 

Tagasi üles