Soola pikaajaline liigtarbimine põhjustab aga erinevaid terviseprobleeme. Umbes 80 protsenti soolast tuleb poest ostetud valmistoitudest ja toiduainetest, ülejäänu lisatakse ise toiduvalmistamisel juurde.
«Seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust. Palju soola võib olla toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks leivas või hommikusöögihelvestes,» ütles Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.
Kindlasti tuleks jälgida soolasisaldust töödeldud toodete, näiteks vorstide, sinkide, leibade, kalakonservide, juustude ning kastmete ja maitseainesegude pakenditel. Rohkelt soola sisaldavad ka kulinaarialettide valmistoidud, mida võiks võimalusel vältida.
Ka värske liha ja lihatoodete puhul tasub lugeda märgistust, kuna neile lisatud sool ei kajastu toote nimes. «Kindlasti ei tule neist toiduainetest loobuda, vaid alati tuleks valida väiksema soolasisaldusega variante,» rõhutas ekspert.
Kahjuks ei ole pakenditel soolasisaldus märgitud ühtsel viisil. See võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest.
Ka ei ole soolasisaldus märgitud kõikide toitude pakenditele. See on kohustuslik teatud suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt «vähesoolane».
Pakendiinfo hõlpsamaks lugemiseks on Tervise Arengu Instituut välja töötanud uue veebipõhise soolakalkulaatori, mis arvutab välja toiduaines oleva soolakoguse, võrdleb seda teiste sarnaste toodete soolasisaldusega, arvutab soola koguse söödud toidust ning võrdleb seda maksimaalselt lubatuga. Kalkulaatori saab tasuta alla laadida ka nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutamiseks.