/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/05/10/1098488t1h040c.jpg)
Tööandjate keskliidu jurist Marek Sepp rääkis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ajakohastamise ümarlaual muu hulgas sellest, et tööandjad on hädas töötajate joobe tuvastamisega töökohal.
Tööandjad on hädas narko- või alkojoobe tuvastamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepp rääkis, et praeguse seaduse järgi on tööandjatel kohustus alko- või narkojoobes töötaja töölt kõrvaldada, kuid siin tekib konflikt delikaatsete isikuandmete kaitse reeglitega. Teiseks saab joovet tuvastada ainult politsei, aga tavaliselt see nii tühisel põhjusel välja ei tule.
Tööandjal pole ka õigust pärida töötaja haiguse kohta, ehkki see oleks töötingimuste kohandamise seisukohalt väga vajalik. Haiguslehele diagnoosi ei märgita, samas ei tohi perearst pärida inimese töökoha järele. Tööga seotud haigustest saab seega teavet omada üksnes töötervishoiuarst.
Sepa sõnul tuleks töötajaid julgustada inimesi endid oma tervisehädadest tööandjaid teavitama, sest see oleks kõigile kasulik ja võimaldaks töökeskkonna parandamisega tegeleda.
Tööandjate keskliit ei näe hetkel põhiprobleemina sugugi seadusandlust. «Me ootaks, et sotsiaalministeerium töötaks välja vastava poliitika - praegu me ei tea, mis suunas liigume. Olulised on juhised ja pehmed reeglid, mis oleks inimesele arusaadavad ja lihtsalt loetavad. Samuti oleks oluline teada, millised on tööinspektsiooni prioriteedid ja järelevalve põhimõtted, mille alusel valitakse külastatavaid ettevõtteid,» rääkis jurist.
Ta lisas, et tööõnnetuse arvude osas eesmärke seades võiks konsulteerida tööandjatega - praegu pole eesmärgid alati realistlikud. Pingutused tööõnnetuse andmestiku kättesaamiseks statistilisel eesmärgil ei tohiks aga olla tööandjale liigseks koormaks.
Riskianalüüsi ei tohiks teha pelgalt paberi pärast, oluline on reaalne olukord. Töötervishoiuarstilt ootavad tööandjad selget otsust, kas inimene tohib töötada või mitte. «Tööandja üldjuhul kalleid ümberkorraldusi niikuinii tegema ei hakka. Õigusakt võiks ehk reguleerida, milline võiks olla soovituste rahaline kulu,» lausus Sepp.