HIVi tekitatud kümne aasta hinnanguline kahju oli 188 miljonit eurot

HIV-kiirtesti tegemise komplekt. Foto: Toomas Huik

Värskest analüüsist «HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel» nähtub, et Eestis on kokku diagnoositud enam kui 8000 HIVi nakatunut ning igal aastal lisandub umbes 400 uut juhtu. Haiguse hinnanguline kahju oli perioodil 2000-2010 kokku 188 miljonit eurot.

Poliitikauuringute keskuse Praxise analüüsi andmetel on HIVi nakatunud enamasti tööealised inimesed ning seetõttu on ka nende mõju majandusele ja ettevõtetele suurem. Aastatel 2000-2010 on HIViga seotud haigestumiste ning surmade tõttu jäänud inimestel elamata summaarselt 20 475 eluaastat.

Kui seni on üle poole HIVi nakatunutest moodustanud peamiselt kuni varastes kahekümnendates noored, siis nüüd on kasvamas ka uute nakkusjuhtude arv üle 29-aastaste elanike seas. Seetõttu peaksid tööandjad pöörama suuremat tähelepanu ka varasele haiguse avastamisele.

Nakatunute arvu kasvamisega viimase kümne aasta jooksul on seotud ka majanduslik koormus, mis hõlmab lisaks kaudsetele kuludele ka riiklikku ennetustegevust, antiretroviirusravi ning -ravimitega seotud kulusid.

Kui jätta välja ennetustegevusega seotud kulud, siis on aastas ligi 400 uue nakkusjuhu lisandumisel kulud nakatunu kohta umbes 5330 eurot – nii lisandub igal aastal riigi kuludesse 2,1 miljonit eurot.

Analüüsi teostanud Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi märkis, et HIVi hinnanguline kahju oli perioodil 2000-2010 kokku 188 miljonit eurot. «Ennetuse, antiretroviirusravimite, ravikulude ja kaotatud eluaastate tekitatud kahju põhjal on konservatiivne hinnang HIViga kaasnenud majanduslikule koormusele 2010. aastal 44,8 miljonit eurot – umbes sama palju kulus haigekassal esimesel poolaastal ravimite kompenseerimisele,» lisas Paat.

Nakatunu, kellel on HIV varakult avastatud ja kes käib regulaarses kontrollis ning saab vajalikku ravi, ei tekita tavaliselt keskmisest töötajast suuremaid kulusid, kuna tema haigus on kontrolli all ning töövõime säilib saja protsendiliselt.

Need töötajad, kes pole aga oma nakkusest teadlikud või on diagnoosi teada saanud väga hilja, jäävad aga järjest haigemaks ning võivad töövõimest kaotada kuni 50 protsenti, olles vastuvõtlikumad erinevatele haigustele ja puududes seetõttu ka rohkem töölt.

Juhul, kui HIV ja ravivajadus on diagnoositud viis aastat pärast nakatumist, mil inimese töövõime on vähenenud 25 protsendi võrra, võib keskmise palgaga töötaja HIVi nakatumine minna madalama töövõime tõttu maksma aastas 2 375 eurot.

Koalitsiooni «Ettevõtted HIV vastu» eestvedaja ja Terve Eesti SA tegevjuhi Keit Fomotškini sõnul ongi tänane peamine väljakutse selles, kuidas piirata HIVi levikut tööealise elanikkonna seas.

«Tööandjate panus HIV-epideemiaga võitlemisel on üha vajalikum, kuna HIV levib järjest enam heteroseksuaalsel teel ning 25-49-aastaste ehk kõige paremas tööeas olevate inimeste seas. Otsene mõju tööandjaile ilmneb töövõime languse ja sellest tekkiva kulu näol,» möönis ta.

«Tööandjate ülesanne on tõsta oma töötajate ja nende lähedaste teadlikkust HIVsse nakatumise viisidest, motiveerida töötajaid end testima ning anda seeläbi otsustav panus nakatumise vähenemisse tööealise tavaelanikkonna seas,» lisas Fomotškin.