Professor Kiivet: praegusel kujul haiglavõrk pikalt välja ei vea

Raul-Allan Kiivet. Foto: Liis Treimann

Eesti haiglad vaaguvad hinge - praeguste haigekassa hindade juures ei suuda ükski neist ots otsaga kokku tulla, tõdes Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi juhataja, tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet ajalehes Pealinn.

«Praegusel kujul haiglavõrk pikalt välja ei vea. Katastroofi veel ukse ees pole, küll aga vajab haiglavõrgu arengukava ülevaatamist ja korrigeerimist,» märkis Kiivet.

Ravijärjekorrad Eesti haiglates on mõne aastaga veninud rekordpikaks. «Vastuvõtule tuleb inimene, kellel oli kaks kuud tagasi õlatrauma,» kirjeldas Elva haigla juht, ortopeed Peeter Laasik juhtumit oma praktikast.

«Patsient ütleb: «Ilmaaegu tulin vist, õlg on ise terveks saanud.» Jah, osa haigusi on iseparanevad. Aga kas on normaalne, et kui inimene näiteks tõstab selja ära, peab ta neli kuud voodis lamama, sest arsti juurde ei pääse, enne kui selg lõpuks ise terveks saab? Paljud inimesed enam ei pöördugi oma probleemiga arsti juurde, sest järjekord on nii pikk.»

Kui aga haigus ägeda vormi võtab, kutsutakse kiirabi. Kiirabi väljakutsete arv oli möödunud aastal rekordiliselt kõrge. «Samas on erakorraline arstiabi peaaegu iga ravijuhtumi korral kaks-kolm korda kallim kui plaaniline või ennetav,» nentis Laasik. Tegelikult tähendab see, et olemasolevatki vähest raha ei kasutata ratsionaalselt ning selle asemel, et võimaldada inimesele õigeaegne pääs spetsialisti juurde, makstakse mitmekordses summas kinni ägenemisi ja tüsistusi.

Kiiveti sõnul ei ole õige korrastada haiglavõrku nii, nagu seda praegu üle Eesti gümnaasiumidega teha üritatakse - pisemad ja väetimad sootuks kinni panna. «Meil ei ole Eestis ühtegi haiglat, mida sulgeda, kui selle asemele ei tule uut ja paremat, ega ühtegi arsti, kellest loobuda,» märkis Kiivet.

«Küll aga on võimalik teatavaid tegevusi ühendada, võtta suund kompetentsikeskuste arendamisele. Sest see, et Tallinnas pakuvad kolm haiglat ühesugust kallist raviteenust, ei ole tegelikult mõistlik.»

Üht võluvitsa, millega olukorda parandada - näiteks mõne teise valdkonna arvelt haiglatele raha juurde anda - Kiiveti sõnul ei ole. «Asjad ei lähe paremaks, kuni selles suunas samme ei astuta,» märkis ta ja lisas, et praegu on viimane aeg haiglavõrgu korrastamise plaanid paika panna.

«Vajalikud kiired sammud peaks astuma sotsiaalministeerium, kes Eestis tervishoidu juhib. Seal on otsapidi ka haiglavõrgu arengukava muutmisest juttu olnud, kuid paraku pole veel midagi tõsiseltvõetavat sündinud,» lausus Kiivet.

«Haiglad on tänaseks oma eelmise aasta aruanded esitanud ning enamus neist on miinuses,» tõdes Tallinna abilinnapea ja mõlema Tallinna keskhaigla nõukogu liige Merike Martinson. «Toon näite: kui 2010. aasta lõppedes oli Tallinna lastehaigla 807 000 euroga plussis ja eelarve on alati olnud tasakaalus, siis möödunud aasta lõpetati 515 000 euro suuruse kahjumiga - langus on olnud tohutu. Sealjuures ei ole lastehaiglal laene, mida tagasi maksta, ega suuri investeeringuid.» Miinusega lõpetasid ka mõlemad Tallinna keskhaiglad.

Martinsoni sõnul ei teki miinus sellest, et haiglad ja arstid töötaksid ebaratsionaalselt. Tegelikult on Eesti tervishoiusüsteem juba viis aastat olnud Euroopa Liidu kolme kõige kuluefektiivsema hulgas. «Juured on hoopis mujal,» väitis Martinson, «nimelt selles, et haigekassa kehtestatud raviteenuste hinnad ei vasta kuludele.»

Ühe ravijuhtumi hind on jäänud viie aasta tagusele tasemele, samas kui kõik selles ravijuhtumis sisalduvad hinnad on oluliselt tõusnud. Samuti on tõusnud haiglate muud kulud - ravimite käibemaks ja muu. Seadusega ette nähtud amortisatsioonikulusid riik haiglatele samuti ei maksa. Kulutused on viie aastaga tõusnud miljonite eurode võrra, kuid raha on vähem, sest tervisesüsteem sõltub tööjõumaksude laekumistest, tööpuudus on aga endiselt üsna kõrge.

Samuti on haiglate rahakotile rängalt mõjunud 2009. aasta ravimite käibemaksu tõus 5%-lt 9%-le (18%-lt 20%-le tõusis muude toodete-teenuste käibemaks). «Käibemaksu summad, mida haiglad maksma peavad, on üüratud,» sedastas Martinson. «Tallinna haiglad - Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla ning lastehaigla - maksavad kokku ligi 8 miljonit eurot käibemaksu aastas.» Ja kui muud ettevõtted saavad käibemaksu tagasi, siis haiglad millegipärast mitte - ka seda loogikat on raske mõista.

Haiglate amortisatsiooni- ehk kapitalikulud moodustavad Martinsoni sõnul ligi samaväärse summa. Samas on 2008. aastal vastu võetud seaduse kohaselt valitsus kohustatud tervishoiusektori kapitalikulud rahastama ülekannetega haigekassale. 2008. aastal eraldas sotsiaalministeerium natuke vahendeid, kuid mitte täissumma ja hiljem mitte midagi, pannes sellega vastutuse kapitalikulude eest sisuliselt haiglatele.