/nginx/o/2009/02/16/134793t1h10e1.jpg)
Viimaste kuude jooksul on tung psühhiaatrite ambulatoorsele vastuvõtule kiiresti kasvanud ning statsionaarsed kohad Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus on muutunud defitsiidiks.
Raske aeg suurendab hingehädadega patsientide arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal on alkohoolikuid raviva Wismari haigla patsientide arv kolmandiku võrra kahanenud, kirjutab venekeelne nädalaleht MK Estonija.
Paldiski maanteel asuva psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo pole aga nii suurt patsientide tulva nagu praegu varem näinud. Pelgalt veebruari pooleteise nädala jooksul on ambulatoorse vastuvõtu peale kulutatud enam kui 7 protsenti aasta eelarvest, statsionaaris aga üle 5 protsendi.
Suurema osa patsientidest moodustavad tööealised inimesed: noored ja 30- kuni 50-aastased. Enamlevinud probleemideks on unehäired, depressioon, hirmud.
Aadamsoo märkis samuti ära, et järsult on kasvanud suitsiidide ja ebaõnnestunud enesetappude arv. Järsk tõus on tema sõnul toimunud just viimase kahe kuu jooksul ning on otseselt seotud inimeste raskustega laenumaksete tasumisel, pankrotistumiste ning töötuse kasvuga.
Aadamsoo on veendunud, et vaimsete häirete epideemias on osaliselt süüdi ka massimeedia, sest kui päevast päeva räägitakse pankrotistumistest, devalvatsiooniohust, palkade kärpimisest ja muust sellisest, siis ka need inimesed, keda see ei puuduta, hakkavad paanitsema. Kõik haigused saavad aga teadagi alguse närvidest.
Kogu Põhja-Eestit teenindava Paldiski maantee haigla statsionaaris on praegu kinni kõik 230 voodikohta. Kui neist peaks kaks või kolm patsientide väljakirjutamisel vabanema, saavad need kohe täidetud järjekorras ootavate inimestega.
Juuakse endiselt, kuid ei ravita?
Wismari haigla peaarst Valdur Jänese sõnul on aga nende patsientide arv umbes kolm korda vähenenud. Tema hinnangul tuleneb see nii alkoholiaktsiisi tõusust kui finantskriisist. Inimestel pole Jänese sõnul raha viina ostmiseks, seda enam aga alkoholismi raviks.
Psühhiaater ja psühholoog Vladrimir Kukk pole aga Valdur Jänesega nõus. Tema hinnangul võib alkoholitarbimise langus tuleneda ka Soome turistide vähenenud nõudlusest. Küll aga on alkohoolikud hakanud vähem arstide poole pöörduma, mis on Kuke sõnul mõistetav: ravi nõuab raha, kuid raha on parem kulutada portveinile.
Oma kogemuste põhjal teab Kukk rääkida, et augustist-septembrist kasvas pereprobleemidega patsientide arv: normeerimata tööpäev, töökaotus või selle oht viib kergelt peretülide ja konfliktideni. Seejärel tulid ärevushäired ja hirmud, psühhotraumad, depressioonid. Halb on Kuke sõnul see, et paljud töötuks jäänud ei saa spetsialisti abi, sest 400-500 krooni vastuvõtu eest käib neile üle jõu.
Ajalehe andmetel on lisaks üldisele vaimsete häirete kasvule viimasel kümnendil suurenenud ka neurooside ja stressi all kannatavate patsientide hulk.
Kui 1999. aastal registreeriti 13 044 sellist patsienti, siis 2001. aastal juba 17 251 ning 2007. aastal 23 838. Maania või depressioon registreeriti 1999. aastal 11 068 inimesel, 2007. aastal aga 19 123 inimesel.