Puugibussis vaktsineeritakse odava hinna ja kiire vastuvõtu pärast

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puugibuss Luige laadal. Indrek väljub bussist pärast vaktsineerimist.
Puugibuss Luige laadal. Indrek väljub bussist pärast vaktsineerimist. Foto: Liis Treimann

Indrek lasi ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida just Luige laadal puugibussis. Samal ajal, kui meest vaktsineeriti, rääkis Indreku naine Annika, et bussist mööda jalutades tundus vaktsineerimisvõimalus äärmiselt lihtne ja mugav.


Ülejäänud pere – naine ja kaks last – olid vaktsineeritud juba mõni aasta tagasi. Annika sõnul ei pidanud mees vaktsineerimist varem niivõrd oluliseks. «Aga ta just kirjeldas, et kui eelmisel aastal teda Hiiumaal puuk väga valusasti hammustas, siis ta hakkas tegelikult kartma,» selgitas Annika, et pärast puugihammustust jäi mees haigeks, mis ei pruukinud küll puugiga üldse seotud olla, ent see muutis suhtumist.

Kordusvaktsineerimise osas pere spetsiaalselt bussi peale ei looda. «Aga eks see hind jääb muidugi meelde ja eks siis vaatab, palju see perearsti juures on. Võib-olla tuleme bussi tagasi, kui teab, kus ta on ja kui kordusvaktsineerimise ette võtame, eks siis vaatame. Pere peale võib see oluliselt odavam tulla küll,» ütles Annika.

Puugibussis maksab üks süst 18 eurot (ka lastele), mis on üldjuhul mõnevõrra odavam kui teistes raviasutustes, kus hinnad võivad küündida 30 euroni.

Puugibussis tegutseva õe Keiu-Karin Michelsoni sõnul jääb sageli vaktsineerimata just seetõttu, et perearsti juurde on järjekorrad ning vaktsineerimine tuleb spetsiaalselt ette võtta.

«Sagedasti jääb perearsti juurde minemata. Niipalju kui ma tagasisidet olen saanud, siis nad ütlevad, et ei jõua seda aega sinna kirja panna, et pere- ja tööelu on nii kiire,» kirjeldas õde ning lisas, et puugibussi vaktsineerima tulnud inimestel on järjekorra puudumise ja lihtsa vaktsineerimise üle hea meel.

Michelsoni sõnul jagunevad patsiendid põhimõtteliselt kaheks: ühed leiavad bussi juhuslikult ja vaktsineerivad ennast ära, kuna selline võimalus on väga mugav, teised aga on tulnud bussi spetsiaalselt odava hinna pärast.

«Sagedasim tagasiside inimeste poolt on see, et nad on näpuga järge ajanud, kus buss asub. Ja ei ole üldse harv, kui tuleb terve perekond, kus on kaks või kolm last ja nad on jälginud bussi asukohta. Nad ütlevad, et varem nad on teinud küll perearsti juures või kusagil mujal, aga nüüd avastasid, et mõttekas on hoopis bussis vaktsineerida,» selgitas Terviseagentuuri õde.

Puugibusse sõidab Eestis ringi kaks, üks neist on Tallinna ja Harjumaa lähistel, teine aga sõidab reeglina kaugemal, näiteks Saaremaal ja Hiiumaal. Täpset graafikut saab vaadata Terviseagentuuri kodulehelt. Lisaks püütakse kõik piirkonnad käia läbi kahel korral, et bussis vaktsineeritud inimesed saaksid ära teha ka kordussüsti, mis tuleb teha 1-3 kuu möödudes pärast esimest.

«See kehtib kõikide kohtade puhul. Me püüame alati kuu pärast samasse piirkonda tagasi minna, sest tihtipeale vanemad inimesed, kes ümberkaudsetes majades elavad, tulevad vaktsineerima. Neile on see mugav, tuleb koju kätte,» möönis Michelson.

Küsimusele, kui palju on inimesi bussis juba vaktsineeritud, õde täpset vastust ei teadnud. «Ma olen terve selle nädala olnud ja ma võin selle pealt kokkuvõtvalt öelda, et umbes 25 inimest päevas,» ütles Michelson möödunud nädala reedel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles