/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/05/15/1106812t1h654c.jpg)
Tallinna lastehaigla andmetel juhtub suurem osa õnnetusi lastega kodus ema vahetus läheduses. Kõikides Eesti maakondades on tehtud laste vigastuste ennetusprogramme, väikelaste vigastuste osas pole aga edu saavutatud.
Enamik õnnetusi lastega juhtub kodus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvud panevad lausa jahmatama: tervelt 95 protsendil õnnetusjuhtudel oli ema kuulde- ja 77 protsendil nägemiskaugusel. Kõige kindlam viis ohtu vältida peaks olema ema kohalolek, kuid elu näitab, et just ema süles saavad alla aastased lapsed põletusi kuuma vee või kohviga. Väikelaste mürgistusjuhtumid leiavad tavaliselt samuti aset vanemate või vanavanemate ravimipurgiga mängimisel.
Laste vigastustest rääkides on loobutud kasutamast sõna «õnnetus», mis väljendab midagi juhuslikku ja paratamatut. Selle asemel kasutatakse terminit «vigastus», mis tähistab juhtumit, mida on võimalik vältida.
Tallinna lastehaigla kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorg rõhutas, et laste vigastuste ärahoidmine algab kodust, kus vanemad vaatavad üle koduse keskkonna, vähendamaks ohtusid lapsele, ja alustavad lapse õpetamisega juba väikelapseeas.
Vastavalt lapse kasvamisele õpetatakse talle, kuidas käituda mängimisel, liikumisel, tänaval olles ja mujal. Vigastuste ärahoidmisele keskenduvad ka lasteaiad ja koolid. Ülioluline on kogu elanikkonna eeskuju – eriti mis puutub liikluskasvatusse.
Teadlased on märkinud, et alla nelja aasta vanune laps ei ole suuteline kaitsma end paljude ohtude eest, seepärast ei saa väikelast teha vastutavaks vigastuse tekkimise eest. Teda kaitsevad vanemad ja tema kõrval olevad täiskasvanud eelkõige tema pideva jälgimisega ja eakohase õpetamisega, samuti keskkonna ohutuks muutmisega.
Vaatamata sellele, et kõikides Eesti maakondades on tehtud laste vigastuste preventsiooni programme, pole väikelaste vigastuste osas erilist edu saavutatud, tõdes Suurorg.
Tallinnas registreeritakse vigastuste tõttu haiglas viibinud lapsed, see aitab selgitada õnnetuste tagapõhja. Selle järgi said lapsed mullu kõige rohkem vigastada just oma kodus.
Suure osa vigastustega ravitud lastest moodustasid imikud ja koolieelikud. Haiglaravil oli 2010. aastal vigastuste tõttu 1034 last ehk kümnendik kõigist haiglas olnud lastest. 237 juhul oli lapsel korraga vigastatud mitu organit või kehapiirkonda.
Lapse uppumist koduaia basseinis või lahtisest aknast välja kukkumist saaks piisava järelevalve ja ohutusnõuete järgimisega kindlasti ära hoida. Viimastel aastatel on palju viga saadud ka batuudil hüpeldes – kas siis seetõttu, et eri vanuses lapsed hüppavad koos või pole paigaldatud turvavõrku. Paraku pole kuigi ohutu ka rulade ja trikiratastega kihutamine, kus õnnetusi juhtub alatasa – väikestest luumurdudest tõsiste kolju- ja siseelundite vigastusteni välja.
Siingi saavad vanemad ise palju ära teha, hoolitsedes, et lastel oleks kogu vajalik turvavarustus põlve- ja küünarnukikaitsetest kiivriteni välja ning manitsedes seda ka kasutama.
Konverentsil «Kuidas elad, Eestimaa laps?» rääkis Tallinna sotsiaal- ja terviseameti juhataja asetäitja Ene Tomberg, et talle teevad muret just kodudes lastega juhtunud õnnetused ja laste peatraumad, millel on sageli väga rasked tagajärjed.
«Murelikuks teeb see, et ligi pooled õnnetusjuhtumitest, kus vanem pöördub lapsega arsti juurde, juhtuvad kodus,» ütles Tomberg. Ta lisas, et lasteaedades leiab aset vaid 2,7 protsenti registreeritud õnnetusjuhtumitest ja seda pole väga palju, ehkki iga juhtumi taga on siingi üks laps.
Vigastuste vähendamisest rääkides ei saa mööda lastevanemate õpetamisest. Teabeallikaid vigastuste kohta on küll palju, kuid meedikute roll jääb praegu suhteliselt tagasihoidlikuks. Mil määral aitab vigastusest lugemine emal last turvaliselt kodus üles kasvatada, vajab alles uurimist.