Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Ratastool.

FOTO: Kristjan Teedema

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.


Lääne-Euroopa riikide keskmisega võrreldes juhtub Eestis aastas kolm korda rohkem seljaajutraumasid miljoni elaniku kohta, selgub äsja ajakirjas Spinal Cord ilmunud uurimusest, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Miljoni elaniku kohta juhtub Eestis aastas 39,7 seljaajutraumat, Hollandis, Taanis või Saksamaal saab aastas samasuguse vigastuse kümme inimest miljoni kohta.

Ainult üks Portugalis tehtud analüüs leidis seal nende vigastuste osakaalu olevat veelgi kõrgema, kuid seal olid vaatluse all ka need vigasaanud, kel elusalt haiglasse jõuda ei õnnestunud. Eestis on samasugune analüüs parajasti tegemisel.

Kõiki Eesti haiglaid hõlmanud uuringu esimene autor on doktorant Liis Sabre, kelle uurimisvaldkonnaks ongi seljaajutraumade esinemissagedus Eestis.

Analüüs põhineb aastail 1997-2007 Eesti haiglates viibinud enam kui 3000 patsiendi haiguslugudel, mille hulgast võeti täpemaks analüüsiks välja 595 seljaajutrauma patsienti.

Sandre doktoritöö üks juhendajaid, Tartu Ülikooli neurokirurgia professor Toomas Asser ütles, et varasuvised esimesed suplusilmad ja samasse aega jäävad koolilõpupeod on periood, mil neurokirurgiaosakondadesse satuvad noored mehed, kelle üks mõtlematu samm põhjustab tihtipeale eluaegse halvatuse.

«Tüüpstsenaariumid – pea ees tundmatus kohas vette hüppamine või liikluses avarii,» ütles Asser. Tema sõnul oli eelmisel aastal ehk selliseid traumasid mõnevõrra vähem, kuid täpsemaid andmeid viimaste aastate kohta pole kõigi Eesti haiglate kohta tervikpildis kokku võetud.

Eesti mehed saavad seljaajuvigastusi viis korda sagemini kui naised, eriti suur on erinevus kuni 29-aastaste vanuserühmas, kus mehi on vigastatute hulgas naistest 13 korda enam.

Peamiseks põhjuseks kõikvõimalikud kukkumised, need on traumade põhjuseks ligi pooltel juhtudest (44 protsenti), ligi kolmandik seljaajuvigastusi on saadud liiklusõnnetustes. 43 protsenti vigastatutest oli alkoholijoobes, kuid andmed pole täielikud, sest kolmandiku patsientide haiguslugudes ei leidunud märget, kas nende joovet oli kontrollitud.

Vettehüppajatest vigastatute seas olid purjus enam kui pooled. Noorte meeste hulgas on trauma peamine põhjus liiklusõnnetused, järgnevad vettehüpped.

Töötraumasid oli kõigist 15 protsenti, põhiliselt kukkumised ja puude langetamisel juhtunud õnnetused.

Paljud neist vigasaanutest ei suuda pärast traumat enam iseseisvalt hingata ning lebavad intensiivravipalatis aparaadihingamisel ööpäevaringse valve all.

Mida kõrgemal asuv lülisamba osa ja koos sellega seljaaju vigastada saab, seda suurem halvatus. Seljaaju rinnaosa vigastuste puhul tekib alakeha halvatus, seljaaju kaelaosa vigastuse puhul ka käte ja hingamislihaste halvatus, taastumine pole tihti võimalik.

Asseri sõnul võib osalise seljaaju kahjustuse puhul võib taastumine olla siiski üsna suur, isegi sinnamaani välja, et tugede abil on inimene võimeline kõndima.

Haiglast lähevad need inimesed välja kanderaamil, otseteed Haapsalusse rehabilitatsioonikeskusse. Kuid kogu edasine elu tuleb neil arvestada, et nad ei suuda tahtlikult kontrollida ei oma põie ega pärasoole tegevust ning seksuaalelu.

Tagasi üles