Söömata-joomata väikelaps ootas ärajäänud operatsiooni mitu tundi

Tallinna Lastehaigla. Foto: Priit Simson / Postimees

Tallinna lastehaiglasse 25. aprillil plaanilisele songaoperatsioonile läinud laps jäi 15 tunniks söömata ja joomata, kuna otsus operatsiooni ärajäämise kohta jõudis tema emani alles mitu tundi hiljem. Haigla tunnistab suhtlemisprobleemi ning kinnitab, et pärast seda vahejuhtumit on protseduurireeglid täpselt paika pandud.

«Me läksime haiglasse poole kaheksaks hommikul, õhtul ei lubatud süüa anda. Öeldi, et kui on vajadus, siis öösel võib juua anda,» rääkis aastase poisi ema Margit Urgard.

Operatsiooni eel täidetavas ankeedis vastas naine küsimusele, kas laps on olnud kaks nädalat terve, eitavalt. «Terve oli ta selleks ajaks olnud 13 päeva,» täpsustas naine hiljem ajakirjanikule. Kuna haiglasse tulles oli lapse nina umbes pool tundi veidi vesine, siis märkis ema ka selle ära. Poisi üle vaadanud naine, kes emale end ei tutvustanud, aga arvas, et sellest pole probleemi. Last kraaditi ja ta temperatuur oli normaalne ning pere jäi operatsiooni ootama.

15 tundi joomata

Kell 9 käis ema uurimas, mis saab operatsioonist, kuid õde ei osanud midagi öelda. Uuesti pöördus ta õe poole kell 11, kuid ka siis ei olnud õel uut infot. «Kell 12 läksin jälle ja küsisin, kas nad teevad nalja. Mu aastane laps on juba 15 tundi joomata ja 16 tundi söömata,» meenutas naine. Õde lubas asja uurida ning ütles tagasi tulles emale, et arst tuleb temaga rääkima pärast operatsioone. Selleks kulus veel üks tund.

«Lõpuks tuli kuri arst, kes ei saanud aru, mida me temast tahame, et tema poolest oleks lapsele juba ammu võinud süüa ja juua anda.» Last opereerima pidanud arst  kinnitas emale, et operatsiooni täna ei toimu, kuna laps on haige.

«Küsisin, kes seda tõestas, ja mulle vastati, et hommikul tegi seda narkoosiõde ja miks ma juba kell üheksa ei võtnud oma last ja ära ei läinud,» rääkis Margit Urgard. Naise sõnul tahtis ta seejärel teada, kuidas ta saab omavoliliselt lapsega lihtsalt lahkuda, ilma dokumentideta ja uue operatsiooniajata.

«Jäi arusaamatuks, kes oleks pidanud meile andma loa haiglast lahkumiseks ja teatama otsusest, et operatsiooni ei toimu, sest osakonnas ei teadnud seda keegi,» imestas Margit Urgard.

Uut operatsiooniaega pakuti 9. maiks, aga kuna song oli lapsele juba mõnda aega valu teinud, siis palus ema varasemat aega. «Selle peale teatas meile doktor, et song ei tekita valusid ja minge nüüd siit minema ning ravige oma laps terveks,» ütles ema.

Haiglast lahkudes pöördus pere OÜ Meditiimi, kus laps üle vaadati ning sealne arst kinnitas, et laps on täiesti terve. Pere võttis ühendust Tartu Ülikooli kliinikumiga. Sealne arst otsustas teha lapsele erakorralise operatsiooni. «Pärast operatsiooni arst tuli ja vabandas, et operatsioon läks kauem, kuna lapsel olid tekkinud mädakolded,» rääkis ema.

Haigla tunnistab probleeme

Tallinna lastehaigla kvaliteedi juht Lagle Suurorg vastas emale, et tegemist oli paljude ebasoodsate juhtumite kokkusattumisega osakonnas. Ta selgitas, et narkoosiõde teavitas kirurgiaosakonna õde, et laps ei ole sobiv operatsiooniks. Hiljuti tööle asunud noor õde aga ei suutnud operatiivselt tegutseda ehk võtta ühendust operatsioonitoas viibinud raviarstiga ega ka osakonna õendusjuhiga, kes oleks pidanud korraldama ema põhjalikuma teavitamise, lapse toitmise ning osakonnast väljakirjutamise.

Postimehele kinnitas dr Suurorg, et pärast seda vahejuhtumit pandi täpselt kirja, kuidas tuleb sellises olukorras käituda. «Tegime korralduse, et kui on selline olukord, siis õde peab alati informeerima vanemõde. Kui ei ole raviarsti, siis peab vanemõde rääkima valvearstiga, kes korraldab juba edasi väljakirjutamise ja lapse nii kiire kojusaatmise kui võimalik,» rääkis dr Suurorg.

Lõikusest loobumine oli õige

Kuigi ema leiab, et tema lapsele oleks tulnud sel päeval operatsioon teha ning et see oli võimalik, tõestab järgmisel päeval Tartus tehtud lõikus, siis dr Suurorg on teisel arvamusel.

«Kord näeb ette, et kui laps tuleb plaanilisele operatsioonile, siis peab ta olema terve kaks nädalat ja nohu loetakse ka haiguseks, kui on vaja narkoosi teha,» selgitas arst. Aga kui inimene läheb erakorralisele operatsioonile, siis ei loe arsti sõnul palavik ega ükski muu haigus. «Erakorralise operatsiooni korral ongi suhtumine mitte väga terve olemisse teistsugune,» toonitas Suurorg.

Ema etteheidete peale, et last vaatasid üle vaid kaks õde ning narkoosiarst last vaatamas ei käinud, ütles arst, et «anestisist (narkoosiõde –toim) ongi selle jaoks. Meil on targad õed ja ega arst ei peagi kõike asju jooksma vaatama.»

Lastehaigla kvaliteedijuhi sõnul ei ole tal kirurgile ette heita muud, kui ebaõnnestunud suhtlemist. Arsti sõnul tunnistab haigla, et suhtlemine ei õnnestunud, kui emale oli vaja anda täpsemat informatsiooni operatsiooni ärajäämise kohta.

«Ma vabandasin ema ees kolm korda ja palusin andeks. Kui ema sellega nõus ei ole, siis pole midagi teha,» sõnas Suurorg.

Arsti sõnul saab nende haigla väga vähe kaebusi ja põhiliselt on tegu suhtlemisprobleemidega. «Aga suhtlemine on kahepoolne asi,» rõhutas Suurorg. «Ema on närvis, hämmingus, ütles, et keegi temaga ei tegele, kusjuures kolm inimest on tema juures käinud,» tõi Suurorg näite ja lisas, et emad on väga erinevad, kui nad lapsega haiglasse satuvad.
 

Arsti nimi on Postimehe toimetusele teada