Tööinspektsioon leidis ühel päeval ehitustel 176 rikkumist

Ehitusel kiivrita töötada ei tohiks.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

17. mail korraldas tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul kontrollis kokku 65 ehitusobjekti. Tööinspektorid tuvastasid ehitustel 176 õigusaktide rikkumist, millest 27 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada.


Rohkem kui pooltel juhtudest peatati töö, kui töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. Kolmandik tööde peatamistest oli seotud kõrgustest kukkumise kaitsemeetmete eiramisega.

«Katuselt kukkumise ohu kõrvaldamiseks tuleb kas piirata katuseääred või anda vastavad isikukaitsevahendid nagu kaitserakmed või turvaköis. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on peavigastuse oht. Muudes kohtades määrab kiivri kandmise kohustuse peatöövõtja,» selgitas tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi.

1. juulist 2009. aastal kehtima hakanud korra kohaselt on ehitusobjekti peatöövõtjal kohustus määrata töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator, kes kontrollib kogu ehitusplatsi. Näiteks tuleb paigaldada trepile käsipuu, et kõigi alltöövõtjate töölistel oleks ohutu liikuda.

Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada.

Sihtkontrolli käigus leidsid tööinspektorid 10 juhul, et tellingud ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud. Tellingutel peavad olema piirded kõikjal, kus töötajatel on allakukkumise oht. Materjali allapudenemise vältimiseks kaetakse tellingud võrkude või katetega.

Ligi kolmandikul kontrollitud objektidel ei olnud ehitusmeestel sobivaid olmetingimusi, näiteks puudus neil võimalus käsi pesta ja tualetti kasutada.

Tööinspektsioon otsustas sihtkontrolli korraldada seetõttu, et ehitus on ohtlik ala, kus varjatakse hulgaliselt tööõnnetusi. Tegevusalade lõikes toimus mullu meestega enim tööõnnetusi just ehitustel ning naistega tervishoiu ja hariduse alal.

Viimase 12 aasta jooksul on Eestis registreeritud ehitusalal kokku 3617 tööõnnetust, sealhulgas on hukkunud 53 ehitusmeest. Käesoleval aastal on ehitajatega toimunud 95 tööõnnetust, millest 3 on lõppenud surmaga. Tööõnnetuste varjamine on massiline: statistikaameti hinnangul toimub Eestis ehitustel viis korda rohkem tööõnnetusi, kui neid ametlikult registreeritakse.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise varjamine ja uurimata jätmine on seadusevastane ja selle eest võib töötervishoiu ja -ohutuse seaduse kohaselt füüsilist isikut karistada kuni 800 euroga ning juriidilisest isikust tööandjat kuni 2000 euroga.

17. mail toimunud ühepäevane üle-eestiline ehituse sihtkontroll oli esimene omataoline. Edaspidi kavatseb tööinspektsioon korraldada sarnaseid ehituse sihtkontrolle kaks korda aastas - kevadel ja sügisel.

Tööinspektorid külastavad sagedamini nende tegevusalade ettevõtteid, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus, sealhulgas ehitus, puidu- ja metallitööstust. Mullu kontrollisid tööinspektorid 193 ehitusettevõtte töökeskkonda.
 

Populaarne

Tagasi üles