Arstide ettevaatlikkus kergitab keisrilõigete arvu

2010. aasta sügisel toimus Rapla haigla juures meeleavaldus sünnitusosakonna toetuseks. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maakonnahaiglate arstid tunnistavad, et mõneti võib keisrilõigete suurema arvu põhjuseks olla arstide alalhoidlikkus, aga ka see, et väikehaiglas ei ole tugiteenused 24/7 käepärast.

Kui Eestis oli mullu üldhaiglates keskmiselt 100 sünnitusest 18 keisrilõiget, siis Rapla haiglas sündis nii iga viies laps.

«Meie haiglas on plaanilisi keisrilõikeid vähe, pigem olid erakorralised. Põhjus võis olla selles, et peab ette mõtlema, et lahingut mitte kaotada,» rääkis Rapla haigla günekoloogiaosakonna juhataja Ineta Pruus. Ta lisas, et väikehaiglates ei saa jätta otsustamist viimase hetke peale. «Meil ei ole kõik teenistused ööpäev läbi valves, vaid on väljakutsetega. Eks sellega arvestatakse ja võib-olla sai vahel ennatlikult tehtud,» arvas ta. Samas rõhutas arst, et igal keisrilõikel on oma põhjus ning neid võib olla palju. «Arstide vastutus, mingil määral naiste soov, aga ka emade toitumisharjumused, sest lapsed on tänapäeval väga suured ja rasedusaegset diabeeti on palju,» tõi ta näiteid.

Arstid surve all

Pruus tunnistas, et arstidel lasub suur surve, et iga nende liigutus oleks õige. «Praegu võivad kaebused tulla ka siis, kui lapsega on kõik korras, aga miski ei meeldinud,» tõdes arst. Ta lisas, et see on ülemaailmne trend.

Oma põhjus selles, miks kuni eelmise aasta lõpuni sünnitusi vastuvõtnud Rapla haigla keisrilõigete poolest teiste seas silma paistab, võib arsti hinnangul olla ka selles, et nende majas oli lihtsalt väga vähe sünnitusi. «Meil oli veidi üle 200 sünnituse aastas ja nii väikse sünnituste arvu juures võivadki protsendid suured olla,» selgitas ta.

Ka Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart arvas, et nende haigla sattus keisrilõigete edetabeli tippu seetõttu, et sünnitusi on vähe. «Kuna meil on sünnituste arv väike, 316 aastas, siis see protsent muutub kõvasti, kui üks-kaks lisandub,» selgitas ta. Aarti arvates kasvatavad nende haigla keisrilõigete arvu naised, kes teistest piirkondadest, peamiselt Tartust, nende haiglasse planeeritud operatsioonile tulevad.

«Tahetakse privaatsust. Kuna sünnitusi on vähe, siis on personalil aega ühe pere jaoks rohkem,» pakkus ta välja selgituse, miks just nende juurde sünnitama tullakse. Kuna Lõuna-Eesti haigla arstid töötavad Tartus mitmes erakliinikus, siis Aarti sõnul soovivad rasedad sageli, et nende oma arst teeks plaanitud operatsiooni.

Aina turvalisem meditsiin

Teise võimaliku põhjusena pakkus ta välja, et raseduse jälgimine ja võimalike ohtude hindamine läheb aina paremaks. «Selles mõttes minnakse kiiremini keisrilõikele üle, et ära hoida lapse või ema hilisemaid probleeme,» sõnas Aart ja täpsustas, et peab silmas just erakorralisi keisrilõikeid. Ka ei taha arstid enam võtta nii palju riske kui varem. «Me püüame järjest turvalisema meditsiini poole ja oskame aina paremini seisundeid hinnata ja diagnoosida,» tõdes Aart.

Nii Aart kui Pruus kinnitasid, et keisrilõiget tehakse ikkagi juhul, kui selleks on olemas näidustus.

«Sellist asja, et ma soovin ja maksan ja saan, sellist asja ei ole. Peab olema ikkagi mingi näidustus, sest alati tuleb meeles pidada, et keisrilõige ei ole riskivaba protseduur,» kinnitas Aart.