Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kas komm võib hambad terveks teha?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Foto: SCANPIX

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.


Suhkruid on mitmesuguseid. Kõige esimesena tulevad meile meelde suhkrutoosis olevad valged kristallid ehk sahharoos. Tegelikult koosneb suhkur kahest erinevast osast: glükoosist ehk viinamarjasuhkrust ja fruktoosist ehk puuviljasuhkrust. Mõlemad on hambakaariest tekitavatele bakteritele suurepäraseks energiaallikaks. Kuid on ka selliseid suhkruid, mida kaariesbakterid lõhustada ei suuda ja oht hambaaugu tekkeks jääb olemata, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Mis siis on need hambasõbralikud suhkrud? Kindlasti on need kallid ja raskesti kättesaadavad, mõtled sa. Hoopiski mitte. Kasesuhkur ehk ksülitool on kevadise kasemahla looduslik koostisosa. Ksülitoolil on imepärane omadus hambakatu kasvu pärssida – tulemuseks puhtamad hambad ja väiksem oht hambaaukude tekkeks. Tööstuslikult oleks mahlast kasesuhkru eraldamine aeganõudev ja kulukas ja seetõttu toodetakse enamus ksülitooli hoopis puidumassist ehk tselluloosist.

Et ksülitool kaariest ei tekita, siis lisatakse teda eelkõige neisse toodetesse, mis kõige enam hambaauke põhjustavad. Magususelt on ksülitool suhkruga võrdne ning jätab peale tarvitamist suhu meeldivalt jaheda tunde. Kõige sobivam on tarvitada ksülitooliga närimiskummi peale toidukorda – nätsu närimine puhastab hambaid mehhaaniliselt ja ergutab sülje eritumist. Ksülitool imendub hambakatu sisse ja takistab seal kaariest põhjustavate bakterite paljunemist.

Kagu-Eesti piirkond on hammaste olukorralt üks õnnetu piirkond. Halva olukorra põhjuseks on madal fluoriidide sisaldus joogivees. Hammas vajab oma arengus tugeva emailikihi saavutamiseks piisavas koguses fluoriidi. Kuigi fluoriide leidub ka toidus ja näiteks tees, on sealt saadav kogus väikene. Kagu-Eesti joogivees on fluoriidide tase kohati nullilähedane ja inimeste hambakude nõrgem ja kaariesele vastuvõtlikum.

Tartu ülikool koostöös Soome Turu ülikooliga korraldas ulatusliku kliinilise katse uurimaks ksülitooli ja teiste suhkruasendajate mõju hambakaariese vältimisele. Ligi 500 Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonna last osalesid kolm aastat kestnud uuringus, milles nad said hambasõbralikke magusaineid.

Katset alustati algklasside lastega, sest neil toimub piimahammaste asendumine jäävhammastega. Äsja suhu lõikunud hammas ei ole veel lõplikult «küpsenud». Oma lõpliku tugevuse saavutab ta alles aasta jooksul. Madala fluoriidide sisaldusega piirkonnas elavatel lastel on hambaemail eriti nõrk ja kaariesbakterite suhkrute lõhustamisel tekitavatest happerünnakutest kergesti kahjustatav.

Kolme aasta vältel tarvitasid koolilapsed kolm korda päevas ksülitooli või mõne teise suhkruasendajaga tooteid, et kaitsta hambaid. Katses osalenud laste hambaid jälgiti pidevalt leidmaks algavate kaarieskahjustuste arengut. Tulemusi analüüsiti ja kõigil lastel, kes pidevalt suhkruasendajatega pastille tarvitasid, olid tervemad hambad kui võrdlusrühma lastel.

Hambaarst Riina Runnel võitis selle artikliga Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursil esimese koha.

Tagasi üles