/nginx/o/2010/12/02/476766t1hfe5a.jpg)
Vähem kui veerand noortest arstidest ei plaani kindlasti välismaale töölesuundumist, samas kui üle poole arst-residentidest ei ole veendunud, et pärast lahkumist naaseksid, selgub nooremarstide ühenduse korraldatud küsitlusest.
Üle kolmveerandi noortest arstidest kaalub välismaale suundumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendus uuris 2012. aasta kevadel elektroonse küsimustiku vormis oma liikmete ja organisatsiooni mittekuuluvate arst-residentide töökoormust ning tulevikuplaane. Küsitlusele vastas 289 arsti, neist 286 arst-residenti.
Praegune residentuurikorraldus näeb residendile ette 32-tunnise sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastatava töönädala, millele lisandub tasustamata iseseisev või organiseeritud õpe 8 tunni ulatuses. Küsitluse alusel töötavad Eesti arst-residendid nädalas aga keskmiselt 41 tundi. Töölepinguga sätestatud koormus põhitöökohal, 32 tundi nädalas, on 25 protsendil vastanutest. Põhikohale lisaks teeb tööd enam kui pool residentidest. Viimase põhjusena tuuakse valdavalt välja nii vajadus lisasissetuleku kui kogemuste järele.
Tervishoiutöötajate lahkumist Eestist peab väga suureks probleemiks 2/3 vastanuist ning tähtsusetuks vaid üks protsent. Vähem kui veerand vastanuist ei plaani kindlasti välismaale töölesuundumist, samas kui üle poole arst-residentidest ei ole veendunud, et pärast lahkumist naaseksid. Palk ei olnud küsitletute seas sealjuures ainus välismaal töötamisele innustaja: tihti toodi lahkumise põhjustena välja tervishoiu üldist rahastamist, meeldivat töökeskkonda ning arstide väärtustamist nii ühiskonnas tervikuna kui haigla- ja riigijuhtide poolt.
«Ootame haiglate liidu ja sotsiaalministeeriumi sihipärast tegutsemist tervishoiutöötajate, sealhulgas noorte arstide motiveerimisel Eestisse tööle jäämisel,» märgib nooremarstide ühendus pöördumises.