Enim põhjustavad töövõimetust luu- ja lihaskonna haigused

FOTO: Priit Simson

Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Oivi Aakre sõnul on luu- ja lihaskonna haigused peamiseteks töövõimetust põhjustavateks haigusteks nii Eestis kui ka mujal Euroopas.


Seda liiki haigust esineb igal neljandal inimesel ning luu- ja lihaskonna haiguste kaudne kulu Eestis on 400 miljonit eurot, kulu Euroopa majandusele hinnatakse suurusjärgus 240 miljardit eurot. Tohtri sõnul on see ka peamine põhjus töölt puudumiseks Euroopas – ligi pooltel juhtudel. 60 protsendil juhtudest põhjustavad just luu- ja lihaskonna haigused püsivat töövõimetust.

Viimaste aastate jooksul on haigusjuhtude arv Eestis oluliselt kasvanud, 2007.-2010. aastani lisandus juurde üle 10000 haige, ligi 58000 haigusjuhuni. Haigusjuhtude arv on kasvanud just tänu sellele, et vanad patsiendid käivad arsti juures edasi, ent neile lisandub iga aastaga uued. «Ei ole tehtud seda, mis vaja, et osa inimesi saaks hakkama ilma arsti juures käimata,» määnis Aakre.

Tohtri sõnul oli autoimmuunsete liigesehaiguste hind Eesti ühiskonnale 2010. aastal 27,2 miljonit eurot, millest otsese kulu moodustas vaid on neljandik summast. Kaudsete kuludena arvestatakse näiteks riigil saamata jäänud maksutulu.

Liigesehaiguste puhul on Aakre sõnul kõige olulisem alustada ravi võimalikult varakult, et ennetada vaegurlust ja säilitada töövõimet. «Kui me alustame ravi enne, kui tekib töövõime kaotus, vähenevad paljud kulud – nii otsesed kulu kui ka kaudsed kulud toetuste näol,» selgitas ta ning lisas, et nii saab olulisel määral vähendada ravikulusid, kuna väga varakult alustatud ravi on odavam ja efektiivsem.

«Patsient peab olema üks osaleja selles süsteemis, ta peab ise teadma, et temal on kohustus olla terve ja töövõimeline,» nentis reumatoloog ning lisas, et teisalt on väga oluline roll ka perearstil – et ta ei ootaks eriarstile saatmisega kolm kuud, kuna vahel võib ka kolm nädalat olla liialt pikk aeg.

Kolmas oluline tegur liigesehaige töövõime säilitamisel on tööandja roll, kuna tööandjast sõltub väga palju – ta peab aru saama, et temast sõltub paljuski see, kas inimene saab tööd jätkata või mitte. Tööandja peaks püüdma võimaldada liigesehaigel teha temale jõukohast tööd ning vajadusel tööülesanded ümber kohandada.

«Me peame väärtustama töövõimelisust, mitte keskenduma töövõimetusele,» ütles reumatoloog lõpetuseks.

Tagasi üles