Puudega inimestel on vaba aega rohkem, aga võimalusi seda sisustada vähem

Vabast ajast suur osa kulub puudega inimestel telerile. Foto: Elmo Riig / Sakala

Statistikaameti uuringust selgus, et puudega inimesed töötavad teistega võrreldes kuus korda vähem, mistõttu on neil ka rohkem vaba aega, samas napib võimalusi selle sisustamiseks.

Puudega inimesed moodustavad kümnendiku kogu elanikkonnast, seetõttu on ka nende ajakasutuse uurimine ühiskonnale oluline. Uuring näitas, et nii isiklikeks tegevusteks kui ka vabaks ajaks, majapidamiseks ja perega olemiseks jääb puudega inimestel ööpäevas rohkem aega kui ülejäänud inimestel, sest nad on tööga vähem hõivatud.

Näiteks kodutöödele kulutavad puudega inimesed 40 minutit rohkem aega kui teised, mis osaliselt on tingitud ka puudest tingitud piirangutest. Vaba aega jääb neil päevas aga poolteist tundi rohkem.

Kui tasulisele tööle kuulus Eesti elanikel keskmiselt kolm tundi päevas, siis puudega inimestel vaid pool tundi. Puudega inimeste hulgas oli 2009. aastal töötuid 27 protsenti, muu elanikkonna hulgas aga 14 protsenti.

«Puudega inimestel on keskmisest väiksem haridustase, mis sõltub sellest, kas puue on kaasa sündinud või elu jooksul tekkinud,» rääkis uuringut esitlenud analüütik Jaana Rahno ja lisas, et naised on meestest reeglina haritumad.

Oma vaba aja kvaliteediga on puudega inimesed vähem rahul, kuna neil on vähem majanduslikke võimalusi selle sisustamiseks. Põhiliselt veedavad nad vaba aja kodus telerit vaadates, millele kulub neil päevas keskmiselt kolm tundi ehk tund rohkem kui teistel inimestel. Väljas käimist takistab tihtipeale transpordi ja isikliku abistaja puudumine.