Praxise analüütik: taastusravi on täna vaeslapse kingades

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Taastusravi ei ole täna ravisüsteemi üks pärisosa, tõdes poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika analüütik Vootele Veldre taastusravikonverentsil.

Kui liigesehaiguste puhul peaks olema ligipääs kohe algusest peale taastusravile, siis praeguses süsteemis on see üldjuhul patsiendile tasuline teenus ning kui inimesel seda raha pole, kuigi arst talle taastusravi määrab, siis võib tulemuseks olla, et tollel patsiendil jääb lihtsalt ravi saamata, möönis ta.

Veldre sõnul killustab praegune rahastamise skeem ravikorraldust. See ei tohiks olla luksuskaup, mida vaid osadele odavamalt võimaldatakse – tegelikult peaks see olema ravi üks oluline osa.

«Viide sellele, et taastusravi on täna vaeslapse osas, on haigekassa arengukava 2012-2015, kus sõna taastusravi ei sisaldu. Ma leian, et see on põhimõtteline probleem,» ütles Veldre.

Luu- ja liigesehaigused on süsteemi mõttes teisejärgulised, sellest olulisemaks peetakse vähktõbe, südameveresoonkonna haigusi ja vigastusi. «Need on tõepoolest enim surmasid põhjustavad seisundid ja grupid ning paraku on luu- ja liigesehaigused jäänud neljandale kohale, ja seetõttu ei ole nad täna fookuses,» ütles Veldre.

«Kui me aga keskenduksime suremuse kõrval sellele, kui palju tervisekaotust tuleneb haigestumisest, siis selle järgi liiguksid luu- ja lihaskonna haigused südameveresoonkonna haiguste järel teiseks,» nentis Veldre,

Analüütiku hinnangul tehakse täna tervishoiupoliitikat meditsiinisüsteemikeskselt. «Olukorras, kus me üritame raviraha jagada võimalikult hästi, tuleks arvesse võtta, kui palju kulub rahalistele hüvitistele, kui palju jääb riigil saamata maksutulu,» ütles ta.

Raviraha jaotamisel ei ole võimalik ühiskonna seisukohalt häid valikuid langetada, kui me ei võta arvesse kulusid, mis kaasnevad ravikindlustussüteemist väljaspool tehtud otsustega, möönis Veldre ning lisas, et täna ei arvestata sellega, kui palju aitaks taastusravi parandada inimeste töövõimet ja sellega tooks kaasa riigile maksutulu ja vähendaks hüvitiste kulusid.

«Enne kui see mõttemall ei muutu, ma kardan, et see pilt, mis praegu on, võib korduda ka aastal 2020,» sõnas analüütik.