Eesti ravisüsteem - enne invaliidsus, alles siis taastusravi

Taastusraviarst Eve Sooba. Foto: Marina Pushkar

Eesti Taastusarstide Seltsi ja Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba möönis, et Eesti rehabilitatsioonisüsteemi areng on peetunud, kuna patsiendi rehabilitatsiooni eelduseks on puue, ehk et kõigepealt tuleb patsiendile välja kirjutada puue ja alles siis saab seda hakata vähendama.

«Aga see on absurd teha inimene invaliidiks ja siis hakata tegema rehabilitatsiooni,» nentis ta ning lisas, et muul juhul peab inimene praeguse süsteemiga ise rehabilitatsiooni kinni maksma.

Tohtri sõnul on viimase viie aasta jooksul hakatud taastusravi siiski veidi enam väärtustama. Samas on ravijuhtude arv üha suurenenud, ent taastusravile eraldatud summa pole proportsioonis kasvanud. Taastusarst tõi näite, et kui ta sai varem määrata patsiendile viis võimlemist, siis nüüd on võimalik määrata vaid kolm ning selleks, et patsient saaks vajaliku ravi, tuleks ta justkui uue haiguslooga kirja panna.

«Odavnenud ravijuhud on negatiivne pool ja see ei taga vajalikku ravi. Teisalt on arstidel liiga suur koormus,» nentis Sooba. Samuti tõi tohter välja, et kui patsient vajab mitmekuist ravi, siis ei ole teda võimalik näiteks nelja päevaga terveks ravida, hoolimata, et haigekassa seda ehk ootaks.

Ühe negatiivse tõigana tõi tohter välja ka asjaolu, et Eestis ei ole ja ei koolitata piisavalt palju vajalikke spetsialiste. Kui taastusarste on Eestis 90, siis näiteks tegevusterapeute vaid 57. «Neid on nii vähe, et me ei saa osutada piisavalt kvaliteetselt taastusravi. Kättesaadavus ei ole piisav ja piirkondlikud erinevused on suured,» tundis Sooba muret.

Lisaks on tavapäraselt üleliia pikad ka ravijärjekorrad. Helistades läbi kõik teenust pakkuvad raviasutused, tuli välja, et kõige kauem tuli taastusarsti aega oodata Tartu Ülikooli kliinikumis – 60 ning füsioterapeudi oma lausa 75 päeva.

Tohtri sõnul tuleks füsioteraapia teenuse osutamine tuua esmatasandi arstiabisse ning kindlasti tuleks ka rohkem mõelda sellele, kuidas suurendada füsioterapeutide arvu, et lühendada järjekordi ning parandada Eesti inimeste töövõimekust ja tervislikku seisundit.