Vähiliit: aastas sureb Eestis tubaka tõttu 2000 inimest

Esimesena kahjustuvad suitsetaja kopsud. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vähiliit teatab tänase tubakavaba päeva puhul, et igal aastal haigestub Eestis tubakatoodete tarvitamise tagajärjel 3000 inimest ja sureb 2000 inimest, mis teeb viis värsket kalmu iga päev.

Kui hetkel põhjustab maailmas enim surmi malaaria, siis aastaks 2020 ajab tubakas hauda tõenäoliselt 10 miljonit inimest aastas ja saab ühtlasi esimeseks surmade põhjustajaks.

Selle aasta tubakavaba päeva teemaks on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) käesoleval aastal valinud tubakatööstuse sekkumise tubakakontrolli raamkonventsiooni. Raamkonventsioon on tähtsaim tubakakontrolli dokument, millega hetkel on liitunud enam kui 170 osalist, alates 2005. aastast ka Eesti.

Tänavuse tubakavaba päeva eesmärk on tõsta päevakorda tubakatööstuse üha agressiivsemad katsed õõnestada raamkonventsiooni ning harida poliitikakujundajaid ja üldsust tubakatööstuse kahjulike taktikate suhtes.

Suitsetamine on kopsuvähi tekkes kõige suuremaks riskiteguriks, mis põhjustab 90 protsenti kõigist kopsuvähi juhtudest. Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ning meil on umbes 400 000 regulaarset suitsetajat ja teiste suitsuvabade tubakatoodete tarvitajat. Teadlaste sõnul leidub tubakasuitsus üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed ehk vähkitekitavad.

Eesti Vähiliit teeb juba aastaid suitsetamisvastast teavitustööd eesmärgiga väärtustada suitsuvaba käitumist, mõjutada inimesi suitsetamist mitte alustama ja informeerida suitsetamise kahjulikest mõjudest tervisele.

Trend näitab, et kui meeste seas on suitsetamine vaikselt langemas, siis naiste seas on selle levik tõusmas. Suitsetamine kahjustab naisi tugevamini, kuna naised on tubakamürkide suhtes vastuvõtlikumad ning tundlikud rinna-, emakakaela- ja kopsuvähki tekitavate kasvajate suhtes.
Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida, kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest.

Omal algatusel tubakast loobumine on parim lahendus, kuid ainult 3–4 protsenti tubakatoodete tarvitajatest on selleks võimelised. Tubakast loobumise nõustamise täiendusõppe läbinud tervishoiutöötaja ehk nõustaja abil tubakatoodetest loobumine on osutunud väga efektiivseks – ligi viiendik nõustamisele tulnutest saab sealt abi ja jätab suitsetamise maha.

Tubakast loobumise meditsiinilist nõustamisteenust osutatakse Eestis tubakast loobumise nõustamise kabinettides (lisateave www.tai.ee ja www.terviseinfo.ee). Suitsetamisest loobumise nõustamisteenus on patsiendile tasuta. Nõu ja abi nii eesti kui vene keeles saab ka üleriigiliselt tasuta telefonilt 126 ja Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233.

Aastal 2011 alustas Eesti Vähiliit edukat koolinoortele suunatud loengute projekti «Ära suitseta – tubakas tapab!», mille käigus on suudetud mõjutada ligi 10 000 koolinoort tubakatoodete tarvitamisest loobuma ega mitte kunagi alustama, rääkis vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt.