Illegaalsete uimastite tarvitamine on noorte seas pidevalt kasvanud

Õpetajad tunnevad puudust toetavatest tänapäevastest õppematerjalidest ning koolitustest. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

2011. aasta rahvusvahelise koolinoorte uimastitarvitamise Eesti uuringu tulemused näitavad, et illegaalsete uimastite tarvitamine on alates 1995. aastast pidevalt kasvanud.

Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit elu jooksul proovinud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal seitse protsenti, siis 2011. aasta uuringus 32 protsenti. Positiivne on, et võrreldes 2007. aastaga (30 protsenti) ei ilmnenud 2011. aastal suurt kasvu illegaalsete uimastite tarvitamises, mis viitab kooliõpilaste uimastitarvitamise stabiliseerumisele.

Eri narkootikumidest oli noorte seas levinuim kanep. 2011. aasta uurimuse andmetel oli kanepit elu jooksul proovinud 24 protsenti õpilastest (2007. aastal 27 protsenti). Viimase aasta jooksul oli kanepit proovinud 17 protsenti õpilastest (2007. aastal 19 protsenti), viimase 30 päeva jooksul kuus protsenti (2007. aastal samuti kuus protsenti).

Muud illegaalset uimastit peale marihuaana või hašiši oli 2011. aastal tarvitanud 18 protsenti õpilastest (2007. aastal vastavalt 19 protsenti). Teistest narkootikumidest olid noorte seas levinumad ilma arsti korralduseta tarvitatud rahustid või uinutid, mida oli proovinud kaheksa protsenti õpilastest.

Suhteliselt levinud oli inhalantidega katsetamine, mida oli elu jooksul proovinud 15 protsenti õpilastest. Inhalantide tarvitamine oli võrreldes 2007. aastaga ka kõige enam kasvanud (2007. aastal üheksa protsenti). Poppersi ja ecstasy’ga katsetamine ning pikemas ajalises lõikes amfetamiinide proovimine oli nelja aasta jooksul mõnevõrra vähenenud.

Enamik noortest piirdub eri narkootikumide ühe- või paarikordse proovimisega. Võrreldes tüdrukutega oli narkootikumidega katsetajaid arvukamalt poiste seas. Mõne illegaalse uimasti proovimist tunnistas 36 protsenti poistest ning 27 protsenti tüdrukutest. Võrrelduna 2007. aastaga oli narkootikumidega katsetajate arv tüdrukute seas nelja protsenti võrra kasvanud, samas poiste seas ei olnud see näitaja oluliselt muutunud.

Positiivse tendentsina võib välja tuua, et 2011. aasta uurimuse andmed näitavad narkootikumide kättesaadavuse vähenemist. Nii rahusteid/uinuteid, ecstasy’t, amfetamiine kui ka kanepitooteid pidas 2011. aastal kergesti kättesaadavaks väiksem hulk noori kui 2007. aastal.

Seos vaba aja veetmisega

Noorte uimastitarvitamist saab vaadelda ka võrdluses vaba aja veetmise eelistuste, koolikohustuse täitmise ja sotsiaalsete oskustega. Noorte uimastikasutusega on uurimuses käsitletud vaba aja tegevustest enim seotud sage sõpradega õhtuti väljas käimine ja ajaviiteks ostukeskustes, tänavatel, parkides ja mujal jalutamine.

Selliselt vaba aega veetnud noored olid sagedamini proovinud narkootilisi aineid, tarvitanud alkoholi ja olnud purjus ning suitsetanud viimasel kuul igapäevaselt. Ka koolikohustuse täitmata jätmine ja õppeedukus seostus tugevalt uimastite tarvitamisega. Oluliselt sagedamini suitsetasid regulaarselt, tarvitasid alkoholi või narkootilisi aineid ja olid olnud purjus need 15–16-aastased kooliõpilased, kelle õppeedukus oli kehvem ning kes puudusid sageli põhjuseta.

Sotsiaalsete oskuste analüüs näitas, et madalate sotsiaalsete oskustega koolinoored alustavad nooremana suitsetamist, on suurema tõenäosusega igapäevased suitsetajad ja on olnud nooremalt esimest korda purjus kui kõrgemate sotsiaalsete oskustega õpilased. Sarnane seos ilmneb illegaalsete uimastite tarvitamise puhul, nimelt on sotsiaalsete oskuste madala tasemega noored proovinud kõiki uimasteid sagedamini. Madalad sotsiaalsed oskused seonduvad veel rahulolematusega suhetes sõprade ja vanematega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et madalad sotsiaalsed oskused ennustavad 15–16-aastaste õpilaste tõenäolisemat uimastitarvitamist ning teisi antisotsiaalse käitumise viise.

Piirkondlikud erinevused

Regulaarsete suitsetajate osakaal oli 15–16-aastaste seas 2011. aastal suurem Ida-Virumaal, Kesk- ja Lääne-Eestis, kus viiendik ankeeti täitnutest olid regulaarsed suitsetajad. Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis suitsetas igapäevaselt 16 protsenti vastajatest.

Nende õpilaste osakaal, kes viimase 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda olid olnud purjus, oli regioonide lõikes suurim Kesk-Eestis (18 protsenti). Harvem olid viimasel aastal purjus olnud Põhja-Eesti 15–16-aastased, kellest kümnendik oli viimase aasta jooksul olnud kolm või enam korda purjus. Sarnaselt varasemate uuringutega (1995, 1999 ja 2003) olid illegaalseid uimasteid elu jooksul tarvitanud kõige sagedamini Ida-Virumaa 15–16-aastased noored (41 protsenti).

Samas võib öelda, et teiste regioonide vahelised erinevused illegaalsete uimastitega katsetamises olid 2011. aastal suhteliselt väiksed: umbes kolmandik koolinoortest on narkootikume proovinud Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis ning veidi vähem (27 protsenti) Lõuna-Eestis.

Tubakas ja alkohol

Sarnaselt 2007. aastaga oli 73 protsenti kooliõpilastest vähemalt korra elus proovinud suitsetada, 45 protsenti oli suitsetanud kuus ja enam korda elu jooksul ning 18 protsenti oli regulaarseid suitsetajaid, kes olid viimasel kuul suitsetanud vähemalt ühe sigareti päevas.

Viimase 12 kuu alkoholitarbimises oli võrreldes 2007. aastaga rohkem neid, kes ütlesid, et ei ole tarbinud selle perioodi vältel alkoholi (13 protsenti vs. 15 protsenti). Samuti oli eitavalt vastanute osakaal kasvanud küsimuse puhul alkoholi tarvitamise kohta viimase 30 päeva jooksul. Kokku 44 protsenti kooliõpilastest oli tarvitanud alkohoolseid jooke 20 ja enam korda elus.

Kolmandik (34 protsenti) 15–16-aastastest õpilastest märkis, et on tarvitanud alkoholi kümme ja enam korda viimase 12 kuu jooksul, mis on peaaegu korra kuus või isegi sagedamini. Pea iga kümnes õpilane (11 protsenti) oli tarvitanud alkoholi vähemalt korra nädalas ehk kuus
ja enam korda viimase 30 päeva jooksul. Soolised erinevused ei olnud alkoholi tarbimise sageduse puhul olulised. Ligi pooled poistest (54 protsenti) ja tüdrukutest (52 protsenti) olid tarvitanud viimasel kuul vähemalt korra alkohoolseid jooke suures koguses ehk joonud viis või rohkem «drinki» järjest.

Soolised erinevused ilmnevad kõige enam suitsetamise puhul, kus poiste seas oli aastatega vähenenud suitsetamisega katsetamine ja regulaarne suitsetamine viimasel kuul. Tüdrukute hulgas, vastupidi, oli suitsetamine muutunud üha levinumaks.

Murettekitav on asjaolu, et nii suitsetamise kui ka alkoholi proovimisega oli kolmandik Eesti õpilastest alustanud enne 12. eluaastat. Selles eas proovis õlut 39 protsenti poistest ja 30 protsenti tüdrukutest. Siidrit oli poiste seas samas eas joonud 33 protsenti, segujooke 20 protsenti ja veini 29 protsenti.

Tüdrukute seas olid vastavad numbrid küll madalamad, kuid siiski alaealiste kohta üsna suured. Võrreldes varasemate küsitluste tulemustega oli mõnevõrra langenud nende õpilaste osakaal, kes hindasid alkoholi ja tubaka kättesaadavust kergeks. Kokku 70 protsenti õpilastest pidas sigarettide ostmist «küllalt kergeks» ja «väga kergeks». Kange alkoholi puhul andis samasuguse hinnangu 54 protsenti ja siidri puhul 76 protsenti õpilastest. Kokkuvõtvalt võib antud suhtarve vaadates öelda, et alkohol ja tubakatooted on õpilastele endiselt väga kättesaadavad.

Alkoholi tarvitamist seostati pigem positiivsete tagajärgedega. Enamiku õpilaste hinnangul muudaks alkohol nad lõbusamaks (77 protsenti), nad tunneksid ennast lõdvestununa (61 protsenti), sõbralikuna (62 protsenti), õnnelikuna (50 protsenti) ning nende mured ja probleemid ununeksid (56 protsenti).

Negatiivsetest tagajärgedest mainiti kõige sagedamini tervise kahjustamist (71 protsenti). Samas pidasid noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast alkoholi tarvitamist.

Vene- ja eestikeelsete koolide võrdlus

Vene- ja eestikeelsete koolide võrdlusel oli 2011. aasta uurimuse kohaselt regulaarseid suitsetajaid rohkem vene koolide noorte hulgas, kus nii tüdrukutest kui ka poistest suitsetas igapäevaselt 22 protsenti. Samas pole erinevused suured võrreldes eesti õppekeelega koolides õppivate poistega, kellest igapäevaselt suitsetas 18 protsenti.

Võrreldes 2007. aastaga oli regulaarsete suitsetajate osakaal kõige enam kasvanud venekeelsetes koolides õppivate tüdrukute hulgas (kasv viis protsenti) ning kahanenud eestikeelsetes koolides õppivate poiste seas (kahanemine neli protsenti).

Nii viimasel kuul alkoholi tarvitamise kui viimasel aastal purjus olemise poolest edestasid eesti õppekeelega koolide noored venekeelsete koolide õpilasi, seejuures sugude vahel suuri erinevusi ei ilmnenud.

Võrreldes 2007. aastaga olid suuremad muutused toimunud venekeelsete koolide õpilaste alkoholitarvitamises – kasvanud oli tüdrukute osakaal, kes olid viimasel aastal kolm või enam korda purjus olnud, ning poiste osakaal kahanenud. Samuti olid võrreldes eelmise uuringuga sagedamini end purju joonud just eesti õppekeelega koolides õppivad tütarlapsed.

Illegaalsete narkootikumidega olid 2011. aastal kõige sagedamini katsetanud 15–16-aastased vene õppekeelega koolides õppivad poisid (43 protsenti neist oli elu jooksul proovinud narkootilisi aineid). Kõige vähem (26 protsenti) olid narkootilisi aineid proovinud eestikeelsetes koolides haridust omandavad tüdrukud.

Vene õppekeelega koolide õpilaste seas oli narkootikume proovinud noorte osakaal kasvanud, mis oli eriti märkimisväärne tüdrukute puhul (17 protsenti), poiste hulgas oli kasv kümme protsenti

Euroopa näitajad

Võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis enam uimastitega katsetajavaid noori, eriti just kanepiga. Kui Euroopas on keskmiselt kanepit proovinud 17 protsenti õpilastest, siis Eestis on see näitaja 24 protsenti. Naaberriikides Lätis ja Leedus on kanepiga katsetajate osakaal 2007. aastaga võrreldes tõusnud ning need maad sarnanevad nüüd oma näitajate poolest Eestiga (vastavalt 24 protsenti ja 20 protsenti).

Ka Euroopas on levinuim narkootikum endiselt kanep, mille katsetajate keskmine protsent on jäänud samale tasemele 2007. aastaga ehk 17 protsenti. Värskest raportist võib uue trendina välja tuua inhalantidega katsetajate kasvu mitmetes Euroopa maades. Kui kõikides varasemates uurimustes olid poisid tarvitanud inhalante tüdrukutest rohkem, siis viimases uurimuses soolisi erinevusi ei olnud.

Muutused on toimunud poiste ja tüdrukute vahelistes erinevustes ning eriti just purjutamise osas. Kui 1995. aastal oli poiste ja tüdrukute vahe 12 protsenti, siis eelmisel aastal viis protsenti – viimasel kuul enam kui viis drinki joonud tüdrukuid oli 38 protsenti ning poisse 43 protsenti. Erinevused on vähenenud ka Eestis, kus poisid ja tüdrukud tarvitavad nüüdseks alkoholi pea võrdselt.

Alates 1995. aastast iga nelja aasta järel läbiviidav uuring The European School Survey on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) annab ülevaate Euroopa riikide 15-16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimasite tarvitamisest. Eesti uuringus osales 4736 8. ja 9. klasside õpilast.

Eesti uuringu raporti leiad Tervise Arengu Instituudi kodulehelt.