/nginx/o/2012/06/01/1140840t1hcd59.jpg)
Eesti Kaupmeeste Liit seadis kahtluse alla selle, kas ravimiseaduse sätted, mis keelavad käsimüügiravimite müügi väljaspool apteeke, on kooskõlas põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadusega.
Kaupmeeste liit asus võitlusse õiguse nimel käsimüügiravimeid kaupluses müüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palve selles küsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks saadeti sel nädalal õiguskantsler Indrek Tederile ja teistele riigiasutustele. Liidu eesmärk on see, et lähiajal muutuks Eestis võimalikuks teatud käsimüügiravimeid müüa ka jaekauplustes.
Nimelt lubab kehtiv ravimiseadus seda teha vaid apteekides ning nõuab müüjalt, et kliendile oleks tagatud ka ravimialane nõustamine ehk apteekriteenus. Liidu arvates on aga rida ravimeid, mille ohud inimese tervisele on väikesed ja mille puhul võiksid nõuded olla leebemad.
«Nikotiiniasendusravimid üheks selliseks käsimüügiravimite grupiks, mille puhul ei ole nende kasutamisega kaasnev oht rahvatervisele suur ning nende laialdasema kättesaadavusega kaasnevad positiivsed mõjud, näiteks suitsetamisest loobumise soodustamine, kaaluvad üles ohu nende valeks kasutamiseks,» ütles Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Lisaks võiks jaekaubandusvõrgus müüa teatud valuvaigisteid, palavikku alandavaid, köha-, nohu-, seedimist korrigeerivaid ravimeid, sidemeid, plaastreid ja desinfitseerivaid vahendeid.
Kaupmeeste liidu väitel parandaks ravimimüügi õiguse laiendamine konkurentsiolukorda, täieneks ravimite valik ning alaneks hind.
Suuremad jaeketid kinnitasid juba 2009. aastal, et on huvitatud enimkasutatavate ravimitega kauplemisest. Eesmärgiks on muuta esmavajalikud rohud, mille ostmisel ei ole vaja erilist nõustamist, rahvale kättesaadavamaks - seda eriti piirkondades, kus apteegid puuduvad.