/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/06/04/1147032t1he7bd.jpg)
Sotsiaalministeerium kavandab muutusi sotsiaalhoolekande seaduses eesmärgiga muuta praegune, muu hulgas ka riigikontrolli kriitika alla sattunud puuetega inimeste rehabilitatsiooni süsteem paremini toimivaks.
Ministeerium tahab muuta rehabilitatsiooni süsteemi mõistlikumaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu suunatakse rehabilitatsioonile inimesi, kes tegelikult vajavad hoopis füsioteraapiat, taastusravi või kohaliku omavalitsuse teenuseid. Samas jääb palju rehabilitatsiooniplaane ellu viimata, need aeguvad ja tekitavad järjekordi,» põhjendas muutuste vajadust sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande osakonna juhtaja Sirlis Sõmer-Kull.
Teiseks tõi ta välja, et rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on meil üle saja ja nende tase väga ebaühtlane. Praegu on selle teenuse osutajaks lihtne saada ja see meelitab paljusid riigi eraldatud rahast osa saama.
Ka mõisted vajavad täpsustamist. Praegu aetakse need tihti segamini. Tegelikult on sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon sotsiaalteenus, mille eesmärgiks inimese sotsiaalsete oskuste ja töövõime arendamine, nii et ta saaks toime igapäevaelus ja oleks võimeline ka tööd tegema või haridust omandama.
Taastusravi on raviliik, mille vajaduse üle otsustab arst ja see on suunatud organismi teatud funktsioonide taastamisele. Tavaliselt järgneb rehabilitatsioon taastusravile.
Kavandatavad seadusemuudatused on suunatud tööealiste inimeste töövõime parandamisele ja teatud juhtudel võiks rehabilitatsioonile suunata inimesi juba enne puude väljakujunemist.
Oluliseks saab teenuse vajaduse hindamine enne rehabilitatsiooni plaani koostamist ja sõltumata sellest, millises asutuses inimene seda saama hakkab. Senise 5 inimese asemel hakkavad seda hindama 3 vastava täiendkoolituse läbinud spetsialisti.
Kui selgub, et inimene ei vajagi rehabilitatsiooni, antakse talle nõu õige teenuse leidmiseks. Inimene saab teenuse osutajat valida, sest raha liigub koos temaga.
Rehabilitatsiooni programme on erineva suunitlusega:
- töövõime arendamine,
- koos valuga elamine,
- psüühikahäiretega inimeste tööle rakendamine,
- nägemispuudega inimeste tööle rakendamine
- peaajuinsuldi või selgrookahjustusega haige sotsiaalne ja tööalane arendamine.
Sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul on muudatuste mõte, et õiged inimesed saaksid õiget teenust. Raha muudatusteks tuleb seniste ebamõistlike kulutuste arvelt. Kokkuvõttes peaks kogu rehabilitatsiooni süsteem muutuma ministri sõnul paindlikumaks ja mõistusepärasemaks. Näiteks mullivanni ja massaaži ei saa siis enam nii lihtsalt nõuda.