Ületöötamine võib tõsta dementsuse riski

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Soomes läbi viidud uuringust selgus, et pikad tööpäevad mõjuvad halvasti inimeste vaimsetele võimetele ja võivad tõsta dementsuse riski. 


Enam kui 2000 keskealist Briti riigiametnikku hõlmanud uuring näitas, et nädalas enam kui 55 tundi töötanud inimeste vaimsed võimed on kehvemad kui neil, kelle töönädala pikkus on standardne, kirjutab BBC.

Uuringu juhtivautori dr. Marianna Virtaneni sõnul tuleks ületundide tegemise tagajärgedesse väga tõsiselt suhtuda. Põhjus, miks ületunnitöö ajule halvasti mõjub, pole täpselt teada, kuid teadlaste sõnul võivad seda põhjustada nii ületöötamisega kaasnevad unehäired, depressioon ja ebatervislik eluviis kui ka stressiga seotud kõrgendatud südame-veresoonkonna haiguste risk.

Uuringus osalenud riigiametnikud pidid läbima viis erinevat vaimsete võimete testi - esimest korda 1997. ja 1999. aasta vahel ning teist korda 2002. ja 2004. aasta vahel. Need, kes tegid kõige enam ületunnitööd, said loogilise mõtlemise ja sõnavara testides kehvemad tulemused.

Mida rohkem ametnik oli töötanud, seda kehvemad olid ka testitulemused. Samuti selgus, et need, kes töötasid rohkem, magasid vähem, kannatasid enamate depressiooni sümptomite all ja tarbisid rohkem alkoholi kui need, kelle töönädala pikkus tundides oli normaalne.

Uuringu läbiviimises osalenud professor Mika Kivimäki märkis, et teemat tuleb kindlasti edasi uurida - eriti oluline on tema sõnul teada saada, kas ületunnitöö tagajärjed on pikaajalised ja kas pikemad tööpäevad võivad ette ennustada ka tõsisemaid seisundeid nagu dementsus.

Professor Cary Cooper Lancasteri ülikoolist ütles, et varasemastki on teada, et pidev ületunnitöö tegemine on inimese tervisele halb, värske uuring näitas aga, et see on halb ka vaimsetele võimetele.

«See peaks ütlema tööandjatele, et nõuda inimestelt pikkade tööpäevade tegemist ei ole tegelikult hea teie ärile ning et on äriliselt oluline tagada, et inimeste töö ja muu elu oleks heas tasakaalus,» rääkis ta.

Professor Cooper avaldas oma muret selle üle, et majanduslanguse ajal hakkavad inimesed rohkem töötama.  «Me hakkame nägema nn. kohalolemise kultuuri - inimesed hakkavad tulema tööle isegi siis, kui nad on haiged, et näidata oma pühendumust ja mitte sattuda järgmiste vallandatavate hulka,» ütles ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles