/nginx/o/2011/12/12/873094t1hf81b.jpg)
Eestis sureb muu Euroopaga võrreldes märksa enam inimesi vigastustesse ning mullu kulus 29,9 miljonit eurot vigastuse ja mürgituste raviks.
Mullu kulus vigastuste ja mürgituste raviks ligi 30 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi vigastuste ennetamisel on viimasel kahel kümnendil palju ära tehtud, kuulub Eesti sellest hoolimata nende Euroopa Liidu riikide sekka, kus sureb vigastuste tõttu kõige rohkem inimesi, teatas Tervise Arengu Instituut.
Eesti vigastussurmade arv on Euroopa keskmisest 2,4 korda kõrgem ning surmapõhjusena kolmandal kohal. Seejuures on vigastussurmade arv meeste ning eelkõige tööealiste meeste seas, tunduvalt kõrgem kui naiste hulgas. Nii on 15- kuni 34-aastaste hulgas peamised surmade põhjustajad liiklusõnnetused, mürgistused ja enesetapud ning alates 35. eluaastast enesetapud, alkoholimürgistused ning kukkumised.
Surmadele lisanduvad ka vigastustest ja mürgistustest põhjustatud ravijuhud, mida haigekassa andemetel oli eelmisel aastal kokku ligi 243 000 ning nendega tegelemisele kulus 29,9 miljonit eurot.