Tervise arengu instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Perteli sõnul hakkavad Eesti noored võrreldes teiste Euroopa riikide noortega liialt vara alkoholi jooma. Lisaks juuakse ennast ka väga varakult purju.
TAI: Eesti noored alustavad joomisega liiga vara
Emakordselt proovitakse alkoholi keskmiselt 12-aastaselt. Igal kuul tarvitab alkoholi iga viies noor ning umbes pool aastat pärast esmakordset proovimist juuakse ennast suuremast alkoholikogusest purju.
«Purjujoomise osas on positiivne välja tuua seda, et poiste puhul on see kerges langustrendis, aga kahjuks on tüdrukute näitajad poistega võrdsustumas,» nentis Pertel.
Ühe olulise probleemina tõi spetsialist välja alkoholi kerge kättesaadavuse. Eelmisel aastal esimest korda tehtud katseostmine näitas, et ¾ juhtudest ei küsitud noorte käest alkoholi ostes dokumenti. Uus katseostmine tehakse ka sel suvel.
Vanemate mõju
«Üldjuhul on vanemal keeruline olla laste alkoholi tarvitamise suhtes väga range, kui ta ka ise joob,» selgitas Pertel ning lisas, et tegelikult peaksid vanemad seadma lastele väga konkreetsed piirid, olenemata sellest, kui palju ja kas ta ise joob või mitte.
«Kui vanem seab kindlad piirid, siis hakkab noor alkoholi tarbima hiljem ja teiseks on tarvitatavad kogused väiksemad,» ütles ta. Ennetustöö peab noorte puhul algama enne seda, kui nad alkoholi üldse tarvitama hakkavad, ehk siis juba alates 5. klassist. Lisaks ei tohi unustada, et täiskasvanud on noortele väga suureks eeskujuks.
«Igal juhul on praegu alkohol liiga kergesti kättesaadav, liiga vara alustatakse tarvitamist ja liiga vara juuakse ennast purju. Tõenduspõhine ennetustöö on väga vajalik nii vanemate kui ka noorte seas. Kui noortel on kehvemad sotsiaalsed oskused, siis need noored on altimad uimasteid tarbima. Uimastiennetuse oluline võti on ka vaba aja sisustamise võimaluste pakkumine,» lisas Pertel lõpetuseks.