Politsei: noorte alkoholitarbimist saavad vähendada täiskasvanud

Foto: SCANPIX

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialist Pille Luiga sõnul on noorte alkoholi tarbimise võtmeisikuteks täiskasvanud ja lapsevanemad, sest nii koduse kasvatuse kui ka alkoholi kättesaadavusel mängivad just nemad peamist rolli.

Luiga sõnul ei taipa lapsevanemad tihtipeale, et lubades kaitsmise eesmärgil oma lapsel kodus alkoholi juua, on see tegelikult esimene samm lapse sekeldustesse sattumisel. Naise sõnul toovad lapsevanemad tihtipeale välja argumente nagu «ma lasen enda lapsel parem juua kodus, vähemalt tean kus ta on ja kellega», «parem ostan juba ise siidrit, siis vähemalt ei joo ta sõpradega viina» või «noored on joonud ja joovad ka edaspidi, sinna ei ole midagi parata», saamata aru, et tegelikult ei tule selline suhtumine noorele sugugi kasuks.

«Need noored, kes joovad alkoholi, valivad hoopis teised sõbrad, hoopis teised rajad ja hoopis teised kellaajad. Ja seda protsessi tagasi keerata on ülimalt raske,» selgitas Luiga.

Teine oluline aspekt noorte alkoholitarbimise puhul on see, et alkohol on noortele liialt lihtsasti kättesaadav – täiskasvanud inimesed teevad selle võimalikuks ning üldiselt sekkutakse alaealise alkoholi ostmisse liialt vähe.

Politsei tehtud noorte alkoholi ostmise märkamise ja sekkumise uuringust selgus, et umbes viiendik vastanuist oli viimase kahe aasta jooksul näinud, et keegi oli müünud või andnud alaealisele alkoholi. Ja lausa 28 protsenti neist ütles, et olid sellist tegevust näinud rohkem kui viiel korral. «See paneb mõtlema, kas see on üks ja sama koht, kas need on ühed ja samad inimesed, kas see on üks ja sama müüa,» ütles juhtivspetsialist.

Uuringust tuli välja seegi, et noored pöörduvad alkoholi ostmise palvega meesterahva poole kuus korda sagedamini kui naise poole. Ja kõige enam palutakse alkoholi osta 18-29-aastasel inimesel. «Tõenäosus, kui sa pöördud sellises vanusegrupis noormehe poole, et ta sulle «ei» ütleb, on väga väike,» möönis Luiga.

17 protsenti inimestest vastas, et on ise näinud, kuidas alaealine alkoholi ostis, 67 protsenti vastanuist aga ei teinud seda nähes mitte midagi. «Kui me tahame tõkestada alaealise alkoholitarbimist, siis tuleb teema suunata täiskasvanutele, sest isegi, kui alaealine läheb poodi ostma, siis alkoholi annab talle kätte ju täiskasvanud müüja,» sõnas naine ning lisas, et situatsioone, kus täiskasvanud sekkuvad alaealiste alkoholi ostmisse, tuleb oluliselt suurendada.

Luiga kirjeldas, et rääkides noortega tuleb selgelt välja see, et noored tegelikult ei taju absoluutselt, kuivõrd alkohol kahjustab nende aju ning tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Lisaks põhjustab alkohol teisi rikkumisi ning väärkohtlemist. See, et alkoholi tarbinud noor satub ohuolukorda, on oluliselt suurem võrreldes kaine noorega.

2011. aastal pandi alaealiste poolt toime 24768 väärtegu, peamisteks olid alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumised. Alkoholiseaduse rikkumisi oli möödunud aastal 9391, mis moodustasid alaealiste väärtegudest 38 protsenti. Aasta varem oli selliseid rikkumisi mõnevõrra vähem – 8120. Tubakaseaduse rikkumisi alaealiste poolt oli mullu 6946 ehk 28 protsenti kõigist väärtegudest.

2011. pandi alaealiste poolt toime ka 2133 kuritegu, peamisteks kuritegudeks olid vargused ja kehaline väärkohtlemine.