Tartus asuva Elite Kliiniku juhi Andrei Sõritsa kinnitusel on keisrilõige lisarisk ning nende kliinik seda riski ilma kindla näidustuseta ei võta.
Keisrilõiget tehakse Elite kliinikus vaid näidustuse korral
«See jutt, et erakliinikus on võimalik teha raha eest keisrilõiget, on absurdne. See on libe tee ja sellele me ei lähe,» kinnitas Sõritsa.
Ta kinnitas, et kui patsient küsib ta käest, kas teha keisrilõige, siis ta räägib iga kord, et keisrilõikel nagu igal operatsioonil on lisarisk. «Võib tekkida tromboos, põletikud, naine võib surra. Meie jaoks on keiserlõige on lisarisk ja me ei võta seda ilma, et on olemas kindel näidustus,» rõhutas ta.
Arst selgitas, et kui operatsiooni tegemise ainsaks põhjenduseks on naise soov ning midagi peaks keisrilõike korral ebaõnnestuma, siis kaebaksid naise sugulased kliiniku ilmselt ravikvaliteedikomisjoni. «Kui seal tuvastatakse, et näidustusi ei olnud, siis ma lähen kohtu alla, kuna olen teinud operatsiooni ilma näidustusteta. Selle peale ma ei lähe,» oli ta veendunud.
Samas on arsti sõnul alati olnud ja on ka neid naisi, kel on hirm sünnituse ees, ning see on ülemaailma nii. «Kui hirm on suur, siis sageli sünnitus ei lähe käiku, isegi kui sunnitakse sünnitama,» rääkis Sõritsa.
Näiteks kardavad arsti sõnul sünnitust naised, kel on kümme aastat ravitud lastetust ning kellele on tehtud kehaväline viljastus. «Ta on näiteks 38-aastane, see on tema esimene rasedus, ta on tegelenud sellega pool oma elu, kulutanud sadu tuhandeid kroone, nutnud ämbritäied pisaraid. Nüüd on tal hirm, sest ta on kuulnud, et sõbrannal tekkis sünnitusel probleem, kasutati tange või tehti vaakumsünnitus või lapsel tekkis sünnitrauma.» Naisel võib tekkida kahtlusi, kas ta nii vanana suudab ise sünnitada, sellest tekib stress ja pelg sünnituse ees.
Lisaks vanusele võib sünnitushirmu põhjuseks olla arsti sõnul ka haridus. «Mida rohkem inimene teab, seda raskem on tal elada. Ta loeb igalt poolt ja uurib netist ning saab teada, mis kõik võib juhtuda,» tõi meedik teise näite.
Sünnitushirmu tõttu keisrilõike soovijaid ei ole dr Sõritsa sõnul palju, aastas viis kuni kümme naist ning arsti sõnul iga kord rasedaga räägitakse, mida ta kardab. Samuti püütakse naisele selgitada, mis teda operatsiooni korral ees ootab.
«Siin tuleb inimesega arutada, kas hirmud kaaluvad üle mõistust. Kui hirm kaalub mõistuse üle, siis mis teha, tuleb teda aidata,» tunnistas arst. Ta tõi näiteks oma Soomest pärit patsiendi, kellele tehti kehaväline viljastus. «Kui ta tuli minu juurde, juba siis ta nuttis, et ei saa magada, et kas te teete keisrilõike, kuigi oli rasedust oli vähem kui 12 nädalat. Ta on käinud mu juures 10 korda ja kas te arvate, et mul õnnestus ta ümber veenda. Ei,» vastas arst ise oma küsimusele.Ta lisas, et kui naist ümber veenda ei jõua, siis on ka keisrilõige näidustatud.