Eestis annetab verd vaid alla kolme protsendi inimestest

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Möödunud aastal oli Eestis 36 200 veredoonorit, kes loovutasid oma verd tasuta ja vabatahtlikult.

Doonorite arv on kasvanud igal viimasel kuuel aastal. Mullu lisandus võrreldes aasta varasemaga 64 uut doonorit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema neli protsenti rahvastikust. Eestis on see protsent praegu 2,7.

Esmakordselt elus loovutas 2011. aastal verd 8058 inimest, kuid esmakordsete veredoonorite arv on siiski paaril viimasel aastal veidi vähenenud. Samas loovutavad mõned doonorid verd mitmeid kordi aastas. Vereloovutusi kokku kogunes eelmisel aastal 59 280 doosi, mis teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,6 vereloovutust aastas.

Verekeskuseid on Eestis neli. Neist vanim on tegutsenud juba üle 70 aasta, kõige uuem üheksa aastat. Kõik verekeskused korraldavad sageli ka väljasõite doonoripäevadele üle Eesti, et võimalikele doonoritele lähemale tulla. Kõigist verevarudest 44 protsenti ongi kogutud selliste väljasõitude käigus.

Õigesti säilitatud ja kvaliteetne veri töödeldakse verekeskustes enamasti verekomponentideks, nt erütrotsüütideks, trombotsüütideks või plasmaks, mida siis vereülekande käigus kasutatakse haiglates üle Eesti. 2011. aastal vajas haiglates kas mõnda verekomponenti või täisverd 18 178 patsienti. Viimasel kuuel aastal on vereülekannet ehk transfusioonravi vajavate patsientide arv jäänud stabiilselt 17 600 ja 18 600 piiresse.

Neljapäeval, 14. juunil tähistatakse WHO algatusel üle maailma veredoonorite päeva eesmärgiga teadvustada vere ja veretoodete vajadust ja tänada kõiki vabatahtlike doonoreid elupäästva kingituse eest. Tänavuse veredoonorite päeva juhtmõte on «Iga veredoonor on kangelane». Tänasel päeval põhinevad 62 riigi veretooted täielikult vabatahtlikul tasuta veredoonorlusel. Tasuta vabatahtlik doonorlus on peamine viis, et tagada piisav ja stabiilne riigi verevaru.