Murutraktorilt kukkunud lapsed said rängalt viga

Murutraktor. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Lõuna-Eestis on tänavu olnud mitu murutraktori õnnetust, kus käest või jalast on jäänud ilma sellel kaasa sõitnud laps.

«Neid juhuseid (muruniiduki- või traktori õnnetusi – toim) on olnud rohkem, aga viimase paari nädala jooksul on olnud kaks, mis lõppesid haiglaraviga,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi lastekirurgia osakonna arsti Ragnar Lõivuke.

Arsti sõnul juhtuvad sellised õnnetused tavaliselt, kui laps jookseb murutraktori läheduses ning komistab ja kukub. Või istub laps murutraktorit juhtinud inimese süles või kusagil sõiduki serva peal ning kukub selle lõiketerade ette. «Ja palju siis sellisel juhul ikka vaja on,» tõdes kirurg. Muruniiduki õnnetuste puhul satub jalg lõiketera ette, kui näiteks käsitsi lükata ei jõuta ja püütakse jalaga kaasa aidata.

Arst tunnistas, et murutraktori õnnetused on rängemate tagajärgedega ja võivad lõppeda ka jäsemest ilma jäämisega. «Tänavused traagilisemad õnnetused on olnud sellised, kus laps on käest või jalast ilma jäänud. Mõlemat on olnud,» tunnistas Lõivukene ja lisas, et neil puhkudel on viga saanud lapsed murutraktoril kaasa sõitnud. Õnnetusse sattunud laste vanemate palvel ei soostunud tohter neist juhtumitest täpsemalt rääkima.

Arsti sõnul ei ole võimalik välja tuua kindlat vanuserühma, kellega sellised õnnetused juhtuvad. «Vanus ei oma üldse mingit tähtsust,» kinnitas ta. Kui väiksemad lapsed saavad viga traktori ette kukkudes, siis suuremate laste puhul tekivad õnnetused, kui nad ise muru niites lähevad midagi kohendama või kukuvad rooli tagant maha.

Murutraktori õnnetusi on iga aastaga rohkem

«Murutarktori õnnetusi on aastaid olnud, aga probleem on selles, et neid on järjest rohkem ja rohkem,» rääkis arst. Kui veel 10 aastat tagasi oli traktoreid üksikuid ja lapsi nende juurde tegutsema ei lubatud, siis praegu on igal suuremal maakodul murutraktor olemas ja lapsi lubatakse nende juurde suhteliselt kergelt, kuigi seda arsti kinnitusel teha ei tohiks.

«Täiskasvanutele teadmiseks, et see ei ole mängu- ega lõbusõidu asi ja väikest last traktori peale kaasa ei võeta,» rõhutas arst ja lisas, et tegemist on ikkagi ohtliku tööriistaga.

Žgutt peale

Kui aga peaks siiski õnnetus juhtuma, siis Lõivukese sõnul tuleb arvestada sellega, et sellise trauma puhul on tegu tõsise verejooksuga ning esimese asjana tuleks katsuda verejooks sulgeda. «See tähendab žguti paigaldamist vigastuskohast kõrgemale,» selgitas arst. Kuigi esmaabi andmisel enam žguti kasutamist ei soovitata, siis arsti sõnul selliste vigastuste puhul ei ole muud võimalust. «Kui on lihtsalt üks verejooksuga haav, siis selle saab kinni suruda. Aga kui on käsi või jalg on otsast ära, siis seda verejooksu ei ole võimalik lihtsalt komprimeerimisega (kokkusurumisega – toim) sulgeda,» selgitas kirurg. Seejärel tuleb vigastatud osa kinni katta ning oodata kiirabi saabumist. Kui on endal olemas transpordivõimalus, siis võib arsti sõnul ise hakata haiglasse sõitma. «Aga igal juhul see verejooks peab olema kontrollitud,» rõhutas meedik.