Kritseldamine aitab keskenduda

FOTO: Caro / Scanpix

Loengutes, klassiruumis või koosolekul paberinurgale kritseldamist ei peeta üldiselt heaks kombeks, kuid teadlased leidsid uurimuse käigus, et see võib tegelikult aidata jätta meelde fakte igavast loengust, sest takistab inimeste mõttel rändama minemast.



Neljakümnel katsealusel paluti kuulata igavat telefonikõnet, mis oli umbes 2,5 minuti pikkune ning sisaldas inimeste ja kohtade nimesid. Uurimisalused olid kõik keskmisest arukamad inimesed - Cambridge'i ülikooli teadlased, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

Pooltel inimestel lubati kõne ajal kritseldada, pooltel aga mitte. Kritseldajad mäletasid hiljem kõnes nimetatud fakte 29 protsenti paremini kui need, kes ei kritseldanud.

Uurimistulemustest kirjutatakse pikemalt ajakirjas Applied Cognitive Psychology, kirjutas LiveScience.

Enne kõnet paluti inimestel meelde jätta kõnes loetletud peole minevad inimesed. Pärast paluti inimestel kirja panna kõigi peoleminejate nimed ning lisaks ka kaheksa kohanime, mida teates nimetati. Kritseldajad mäletasid keskmiselt 7,5 inimese- ja kohanime, sirgeldamisest hoidunud inimesed aga vaid 5,8 nime.

«Igavat juttu kuulava inimese mõte võib kergesti rändama minna,» ütles Plymouthi ülikooli psühholoogiaprofessor Jackie Andrade.

«Unistamine segab aga kuulatavale keskendumist, mistõttu jääb meelde vähem fakte. Lihtne harjutus, näiteks kritseldamine, takistab mõttel rändama minemast ilma peamist ülesannet - kuulamist - oluliselt segamata.»

«Uurimus näitab, et inimesed kritseldavad selleks, et suuta igavale ülesandele keskenduda. Seega pole tegemist ebavajaliku tähelepanu hajutamisega, mida tuleks püüda iga hinna eest vältida,» ütles Andrade.

    Loe ka neid

    Tagasi üles