Eestisse jõudis breketitele alternatiivne ravimeetod

Invisaling süsteem ehk kaped on teatud juhtudel breketitele alternatiiviks. Foto: Invisaling

Alates juunikuust on Eestis kasutusel hambumust korrigeerivad kaped ehk Invisalign süsteem, mida saab kergematel juhtudel kasutada alternatiivina breketitele.

Kuigi see süsteem on maailmas kasutusel olnud juba alates 1997. aastast, siis Eestisse jõudis see alles tänavu. Kui breketite puhul liigutatakse hambad õigesse asendisse traatide süsteemi abil, siis Invisalign süsteem sarnaneb hammaste valgendamisel kasutusel olevatele plastmassist läbipaistvatele kapedele.

«Kui valgenduskaped on pehmed, siis need on jäigad. Iga uus kape on jälle natuke kitsas, paari nädalaga hambad kohanduvad sellega ja liiguvad õigesse asendisse. Siis pannakse uus kape ja nii kuni soovitud tulemuseni,» selgitas ortodont Kirsten Nigul kapedega hammastega korrigeerimise süsteemi, millele eelneb põhjalik planeerimisprotsess.

Kõigepealt võetakse inimeste hammastelt jäljendid ja saadetakse need laborisse, kus jäljendite alusel pannakse kokku virtuaalne mudel hammaste olukorrast ja probleemist. Seejärel konstrueeritakse arvuti abil soovitud lõpptulemus, mida arst täiendab. Lõpuks konstrueerib spetsiaalne programm teekonna, kuidas iga hammas jõuab olemasolevast asendist soovitud asendisse.

«Iga selle liigutuse jaoks tehakse eraldi kaped. Kergema probleemi puhul läheb kokku 20 kapet, raske puhul aga isegi kuni 40,» rääkis Nigul.

Samas rõhutab Nigul, et kaped sobivad siiski vaid kergemate ja keskmiste probleemide lahendamiseks. Näiteks toimib see hästi hammaste vahede sulgemiseks. Neid ei saa kasutada, kui nihutada on vaja ka lõualuid või hambaid eemaldada. Teatud juhtudel on võimalik kapesid ka breketitega kombineerida.

Nigul toonitas, et kaped ei ole veel breketitele täielikuks alternatiiviks ja ei tea, kas sinnani kunagi jõutaksegi. Samuti on kapede süsteem palju kallim kui breketid, kuna kümnete ühe inimese ravimiseks vajalike spetsiaalsete plastmassist kapede valmistamine on kallis. «Kui keskmine metallbreketite ravi on kuskil 2500 euro kandis, siis see on ilmselt veel paari tuhande euro võrra kallim,» rääkis Nigul.

Tema sõnul on vaatamata kõrgele hinnale kapede vastu huvi tuntud juba pikemat aega ja enamasti sobibki see süsteem inimestele, kes mitte mingil tingimusel ei ole nõus breketeid kandma, aga vajavad ortodontilist ravi. Kaped on breketitest tunduvalt mugavamad, neid saab söömiseks ja hammaste pesuks ära võtta, need ei takista rääkimist ning nad on praktiliselt märkamatud.