Allergiline nohu võib põhjustada ka depressiooni ja unehäireid

Nohu. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Allergiline nohu ehk allergiline riniit on sageliesinev terviseprobleem, mille korral ninalimaskestas tekib allergiline põletik. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel.

Allergilise nohu peamisteks haigusnähtudeks on:
• rohke vesine eritis ninast.
• ninasügelus, aevastamine, kipitustunne ninas,
• ninakinnisus,
• lõhna- ja maitsetundlikkuse häired.

Samal ajal võib silmadel kaasneda:
• silmade sügelus, punetus, turse,
• pisarate vool.

Allergilise nohu korral võib tekkida ka kurgu, keele ja kõrvade sügelus, tuim peavalu. Sellise nohu sümptomid võivad olla väga kurnavad. Lisanduda võivad unehäired, kontsentratsiooni- ja õppimisvõime langus, depressioon.

Allergilise nohu haigusnähud tekitavad kokkupuutel allergeenidega või mitmete mittespetsiifiliste ärritajate toimel.

Põhjuseks võivad olla allergeenid:
• õietolm,
• kodutolmulestad,
• loomade karvad, kõõm ja eritised,
• hallitusseente eosed,
• mõned toiduained.

Mittespetsiifilised ärritajad:
• tubakasuits,
• heitgaasid, teravalõhnalised kemikaalid ja taimed,
• külm õhk ja tugev tuul,
• füüsiline koormus,
• viirusinfektsioonid,
• mõned ravimid,
• emotsionaalne pinge ja stress.

Hooajaline allergiline nohu ehk pollinoos esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid kogu aasta vältel ning põhjustavateks allergeenideks on kõige sagedamini kodutolmulest, loomakarvad ja hallitusseente eosed.

Õietolmuallergia puhul võivad allergeenide sarnasusest tingituna tekkida allergiakaebused ja mõnede toiduainete söömisel. Allergiline nohu võib ägeneda, tekkida sügelus suus või kurgus, huulte turse, lööve suuümbruses, harvem ka kõhuvalu ja hingamisraskus.

Allergilise nohu diagnoosimisel on oluline teada, kas inimesel esineb või on varem esinenud teisi allergiahaigusi, kas tema vanematel või õdedel/vendadel esineb allergiat. Abiks on ka tähelepanekud, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad. Allergiline nohu ja astma esinevad sageli koos, mõnikord võib astma kujuneda ka halvasti ravitud või ravimata allergilise nohu tulemusena. Allergilise nohuga inimestel on võrreldes terve inimesega kolm korda suurem risk astmasse haigestuda.

Ravi

Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine hoopis kahjustab nina limaskesta. Abi on kui hoidutakse kokkupuutest haigust põhjustavate allergeenidega ja ärritavate teguritega. Alati pole allergeeni võimalik täielikult kõrvaldada või ei pruugi põhjuslik allergeen uuringutega selguda.

Tänapäeval kasutatakse mitmeid efektiivseid ravimeid allergilise nohu tarvis. Sobiva ravi määrab raviarst. Allergilise nohu ravi peab olema regulaarne ja kestma ka pärast esmaste kaebuste taandumist. Enim kasutatavad ravimid on suukaudses allergiat vähendavad ravimid (nn antihistamiinikumid), lokaalselt kasutatavad nina ja/või silma antiallergilised ravimid (antihistamiinsed preparaadid, hormoonid, kromoglükaadid). Kuna allergiline nohu eelneb väga sageli raskemale allergiahaigusele astmale, siis varane ja korrapärane allergilise nohu ravi võib kergendada astma kulgu või isegi pärssida astma väljakujunemist.

Mõnedel juhtudel on võimalik teha ka spetsiifilist immuunravi, millega kujundatakse organismis tolerants antud allergeeni suhtes. Selleks viiakse organismi väga väikeste koguste kaupa korduvalt allergeeni, kas süstidena või suukaudsete tilkadena. Spetsiifiline immuunravi kestab keskmiselt 3-5 aastat.

Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla kliinilise immunoloogia ja allergoloogia polikliinik