/nginx/o/2012/06/21/1179864t1hc33e.jpg)
Terviseameti järelevalveosakond kontrollis 2011. aastal kokku 24 hooldusraviteenuse osutajat üle Eesti ja leidis, et neist enamikes oli osutatav teenus nõuetele vastav. Siiski esines probleeme patsientide privaatsuse ja teavitamisega.
Terviseamet: enamikus hooldushaiglates on kord majas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseamet tegi kontrolli põhjal märgukirjad 15 hooldusasutusele. Puudustena toodi välja peamiselt vead dokumenteerimisnõuetes ja tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete täitmises.
Probleeme on patsientide privaatsuse tagamisega, mille puhul oleks abiks näiteks teisaldatavad vaheseinad või sirmid. 30 protsendil kontrollitud asutustest puudus õe väljakutsesüsteem, mõnel puhul oli jäetud teavitamata asukoha muudatusest või tervishoiutöötajate koosseisu muutusest.
Hooldatavad olid puhtad ja hooldatud 22 asutuses 24st. Lamatistega isikuid oli 15, neist enamikul olid lamatised juba ravile saabudes.
Üks asutus sai ka ettekirjutuse, mille põhjuseks oli ohjeldusmeetmete kasutamine. Märgukirja saanud asutused on andnud teada puuduste kõrvaldamisest ja asunud otsima rahalisi vahendeid õe väljakutsesüsteemi paigaldamiseks.
Järelevalve käigus selgus, et haigekassa poolt tagatakse täielik voodikohtade rahastamine kahes regionaal- ja kahes keskhaiglas. Nendes haiglates on hooldusravi personal kaasatud koolitustesse vajalikul määral ning patsientidele osutatakse eriarstiabi haiglasiseste ressursside arvelt. Samal moel suudetakse lahendada ka sotsiaalhoolekande küsimused.
Väiksemates hooldusraviasutustes, kus on hõlmatus haigekassa rahastusega 20 protsenti voodifondist, ei ole võimalik panna rõhku patsientide erivajadustele. Kehtiv rahastamissüsteem ei võimalda tagada nõuetele vastavat teenust personali vähesuse tõttu.
Terviseameti järelevalveosakond tegi 14. juunil järelkontrolli Hiiu ravikeskuses eesmärgiga välja selgitada, kas väljaande «Eesti Ekspress» artiklis «Sajandi filmitegija talub hooldushaiglas alandusi» avaldatud väited teenuse halva kvaliteedi kohta vastavad tõele.
Kuna nimetatud ravikeskusel ei ole haigekassaga sõlmitud lepingut hooldusraviteenuse osutamiseks, siis osutab ravikeskus sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt üksnes hooldamise teenust.
Terviseamet tuvastas, et ravikeskuse ruumid vastavad nõuetele, on olemas vajalik aparatuur ja sisustus ning seal on võimalik alustada tegevusloal märgitud tähtaja jooksul hooldusraviteenuse osutamist. Kontrolli ajal olid hoolealused hooldatud ja ruumid puhtad. Samuti ei tuvastatud uriinilõhna. Praeguseks kannavad ravikeskuse töötajad nimesilte ning osa väljakutsenuppe on parandatud.