Rahanappus piirab arstitudengite palkamist

Ka Eestis lubatakse nüüd arstitudengeid abiarstina tööle. Foto: SCANPIX

Vähemalt neli kursust läbinud arstitudengid töötavad teist suve paljudes haiglates ja perearstikeskustes abiarstidena. Samas tõdevad haiglad, et tudengite palkamiseks napib raha.

Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi presidendi Kadri Kasaku sõnul ootasid suveks abiarste tööle põhiliselt maakonnahaiglad. Kuid see aasta on ka Tallinna ja Tartu haiglad abiarste palganud. «Eriti tubli on Ida-Tallinna keskhaigla, kes lubas palgata isegi üle 20 abiarsti,» kinnitas Kasak, kelle sõnul oli nõudlus ja vajadus abi järgi suur.

Näiteks Viljandi haiglas töötavad suve jooksul vahetustega kokku viis abiarsti. «Personalile on nad kahtlemata toeks, eriti koormuse jagamisel erakorralise meditsiini osakonna (EMO) valvepersonalile,» ütles haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee.

«Tänaseks on leping sõlmitud viie arstiteaduskonna üliõpilasega, nad alustavad kliinikumi juulikuus. Viiest üliõpilasest kolm asuvad ühendlaborisse, üks hematoloogia-onkoloogia kliinikusse ja üks traumatoloogia ja ortopeedia kliinikusse,» kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael.

Haiglatel napib vahendeid

Samas tõdes Valga haigla ülemarst Andres Sell, et haigla tahaks küll abiarste tööle võtta, kuid puuduvad vahendid, et tudengitele palka maksta. Nii võtab haigla sellel suvel kaheks kuuks sisehaiguste osakonda appi ühe tudengi. «Soovijaid teistesse osakondadesse oli oluliselt rohkem,» tõdes Sell. Tema sõnul jääb abiarsti palk õe ja arsti tunnitasu vahele.

Sotsiaalministeerium abiarste palkavaid haiglaid eraldi ei rahasta. «Abiarstide palk tuleb haigla eelarvest, kuna hetkel veel riiklikku tasustamissüsteemi pole, ja loomulikult seab see omad piirangud,» kinnitas ka Valdvee.

Põlva haigla võtab sellel suvel EMOsse seitse abiarsti. Korraga hakkab tööl olema üks arstitudeng. Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov kinnitas, et tahtjaid oli palju ja kui raha palkadeks oleks, võtaks haigla abiarste juurde. «Praegu on see meie piir, rohkem me ei suuda,» kinnitas Jostov.

Eelmisel aastal esmakordselt tööle asunud tudengitest arstid said Kasaku sõnul positiivset tagasisidet. «Patsiendid on abiarstid suure rõõmuga vastu võtnud - seda eriti maakohtades, kus kohapealsed tohtrid on juba väga väsinud,» ütles Kasak.

Enne seadusemuudatust, mis jõustus 2010. aasta lõpul, said õppivad tohtrihakatised töötada Eestis vaid abiõena. Abiarsti praktikaks tuli sõita Soome, kus üliõpilased on seda ametit aastaid pidanud.

«Usun, et see võimalus on vähendanud tudengite minemist Soome, sest juba minu enda tutvusringkonnas on mitmeid, kes esialgu pidid Soome minema, kuid tänu sellele, et töökoht on ka Eestis olemas, valisid võimaluse kasuks kodumaale suve nautima jääda,» arvas Kasak.