Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Euroopa on olnud lastehalvatustõvevaba viimased kümme aastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Tadžikistani poissi vaktsineeritakse lastehalvatustõve vastu.
Tadžikistani poissi vaktsineeritakse lastehalvatustõve vastu. Foto: SCANPIX

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioon, kuhu kuulub 53 Euroopa ja Kesk-Aasia riiki, tähistas 21. juunil kümne aasta möödumist lastehalvatustõve haigestumise lakkamise ametlikust kinnitamisest Euroopa regioonis, teatas terviseamet.


See on üks olulisemaid saavutusi 1988. aastal alustatud poliomüeliidi likvideerimise initsiatiivist maailmas. Enne seda oli maailmas 125 poliomüeliidi-endeemilist maad ning iga aasta invaliidistus lastehalvatustõvesse nakatumise tagajärjel üle 350 000 lapse.

Käesoleval ajal on maailma maad jõudnud selle raske nakkushaiguse kontrolli alla saamisega nii kaugele, et 14. juuni seisuga oli 2012. aastal nakatunud 73 inimest ning maailmas on alles jäänud vaid kolm poliomüeliidi-endeemilist maad, kus poliomüeliidiviirused veel ringlevad elanike seas – Afganistan, Pakistan ja Nigeeria.

Selliste maade olemasolu loob aga eelduse ohtlike polioviiruste sissetoomiseks igasse poliomüeliidi-vabasse riiki reisijate poolt. Nii juhtus see näiteks 2010. aastal Tadžikistanis, kus nakatus 478 last ja täiskasvanut, kellest suri 29.

Ka Eesti oli kunagi poliomüeliidi-epideemiline maa. Epideemia kõrghetkel 1958. aastal nakatus meil 986 inimest lastehalvatustõppe. Eesti oli üks neist vähestest maadest maailmas, kus hakati elanike vaktsineerimiseks kasutama poliomüeliidi nõrgestatud elusvaktsiini. Selle tõhusus oli sedavõrd efektiivne, et 1960. aastal nakatus meil ainult kuus inimest ning viimane haigusjuht esines 1961. aastal. Enamik Euroopa riike jõudis selleni palju aastaid hiljem.

Nagu on hoiatanud Maailma Terviseorganisatsioon – polioviirusi võivad reisijad igal ajal teistest riikidest sisse tuua – siis peame ka Eestis hoolitsema selle eest, et meie lapsed oleksid täielikult vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu.

Maailma Terviseorganisatsiooni kinnituse kohaselt omab riigi elanikkond üldist immuunsust poliomüeliidi vastu siis, kui vähemalt 95 protsenti lastest on täielikult vaktsineeritud.

Eestis oli 2011. aastal kahe-aastaste laste hõlmatus poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega 94,9 protsenti ning kõige madalama vaktsineerimise hõlmatusega olid Tallinn (93,4 protsenti), Harjumaa (93,2 protsenti) ja Pärnumaa (93,7 protsenti).

Tagasi üles