Tartu arst uurib eestlaste rahutuid jalgu

Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Miks on aeg-ajalt jalgades ebameeldiv tunne ja miks ärkab inimene öösiti näiliselt ilma igasuguse põhjuseta – need on osa nn rahutute jalgade sündroomi sümptomitest, mille põhjuseid uurib Tartu arst Silja Virolainen.

«Rahutute jalgade põhilised sümptomid on, et rahuolekus, näiteks kui inimene on füüsilise tegevuseta, istub uinumiseelselt, tekib jalgades häiriv ebamugavustunne. Seda leevendab ainult jalgade liigutamine, sirutamine, painutamine või masseerimine,» selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Silja Virolainen.

Ta lisas, et sellist nähtust esineb õhtusel ja öisel ajal rohkem kui päeval. Öösel võib see ebamugavustunne inimese suisa üles ajada. «See on üks põhjus, miks inimestel on teinekord seletamatu väsimus, millele nad ei oska mingit põhjust leida,» tõdes arst. Ta lisas, et noorematel inimestel on uni püsivam ja nemad nii kergesti ei ärka, aga vanuse tõustes hakkavad rahutud jalad inimesi rohkem äratama ja kindlasti pikeneb uinumiseks kuluv aeg.

Kui paljudele eestimaalastele nende rahutud jalad muret teevad, on arsti sõnul raske öelda. «Maailma kirjanduses pakutud arvud jäävad 1 kuni 29 protsendi vahele. See on väga suur erinevus, samas ei ole ka teada, millest see tuleneb,» tõdes Virolainen. Ta arvas, et ilmselt on seda haigust aladiagnoositud.

2005. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas tehtud küsitluses vastas pea iga viies, et mingi sagedusega on nad seda ebamugavustunnet kogenud Täpsemaid andmeid Eesti kohta ei ole ja sel aastal hakatigi psühhiaatriakliinikus uurima just Eesti inimeste rahutuid jalgu.

Uuringul osalevad 30 selle tervisehädaga kimpus olevat inimest ja teist sama palju neid, kes seda kogenud ei ole. «Uuringu eesmärk on leida riskifaktoreid, mida mujal maailmas on kirjeldatud, näiteks rauavaegus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, veresuhkru ja kilpnäärme hormoonide taseme muutused, neerufunktsiooni halvenemine. Vaatame, kas Eesti inimestel esineb neid erisusi, kas on võimalik mingeid seoseid leida,» sõnas arst. Ta tunnistas, et maailmas on artikleid nii ühest, teisest kui ka kolmandast põhjusest, kuid päris kindlaid seoseid ei ole seni leitud. Uuringu tulemusena loodetakse saada paremat ülevaadet võimalikest riskifaktoritest.

«Kui me leiame, et seda probleemi on olnud ühes peres mitme põlve jooksul, siis on meil luba suunata need inimesed geenivaramusse uuringutele,» sõnas arst.

Virolaineni sõnul kannatavad naised ligi kaks korda rohkem rahutute jalgade tõttu, ka võib seda esineda rohkem rasedatel ning doonoritel. Kuigi rasedatel võib see häda üle minna, siis üldjuhul on tegu kroonilise ja süveneva haigusega. «Kui see kestab aastaid, siis see lõhub inimese unestruktuuri ja põhjustab väsimust ning unetust, olles riskifaktoriks meeleolu- ja ärevushäirete kujunemisel,» nentis arst. Ta lisas, et on ka leitud seoseid südamerütmihäirete ja vererõhu probleemidega.

Nagu paljude teistegi tervisehädade puhul, on ka rahutute jalgade sündroomi üheks riskifaktoriks alkohol ja suitsetamine. «Põhjuseks võivad ka olla algavas faasis rauavaegus, kilpnäärme või neerufunktsioonihäired, mida inimene ise ei teagi,» sõnas arst.

Rahutute jalgade põhjuste täpsem uurimine võimaldaks nimetatud seisundeid varem avastada ja vastava raviga alustada.

Kui eeltoodud häireid ei esine, võib arsti sõnul rahutute jalgade sümptomite leevendamisel olla abi aju dopamiinitaset suurendavatest ravimitest.

Jalad lähevad rahutuks õhtuti

Kolmekümneaastase Mirjami sõnul rahutud jalad teda öösiti ei häiri, küll aga on ta selle probleemiga hädas õhtuti ja autoroolis olles.

«Öösel magades see mind ei sega ja ma ei tunne midagi, aga õhtul teleka ees diivanil lesides tahaks kogu aeg jalgu liigutada, tunned nagu jalgades on midagi, aga jalg ise ei liiguta,» kirjeldas ta oma kogemust. Mõnikord on imelik ärevus mõlemas jalas, teinekord vaid ühes. Et sellest kummalisest tundest lahti saada, tuleb jalad üles tõsta või mõnda aega püsti seista. Aitab ka magama minemine.

«Vahel on nad rahutud ka autoga sõites, isegi roolis olles ja siis pole suurt midagi teha, kui ära kannatada.»