Pärna kliiniku reumatoloogi Ivo Valteri sõnul jääb osteoporoosi kõrgenenud risk märkamata ligi kümnendikul tulevastest haigetest.
Osteoporoosioht jääb märkamata ligi kümnendikul tulevastest haigetest
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
5. märts 2009, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud haiged, kelle kohta me praeguste meetodite põhjal ütleme, et nad ei ole osteoporoosihaiged, saavad siiski luumurde,» ütles Valter Meditsiiniuudistele.
Valteri andmetel jääb diagnoosimata ligikaudu 10–15 protsenti tulevastest haigetest. «Neid ei ole liiga palju, aga kui sa ise selle luumurru saad, siis on seda palju,» lausus ta.
Osteoporoosi täpsem diagnoosimine on päevakorda tõusnud alles viimase kümne aasta jooksul, kuna esimesed ravimid tulid müügile just sel ajal.
Eestis kasutatakse osteoporoosi diagnoosimiseks röntgenikiirega töötavat DXA-aparaati. Samuti ultraheli abil töötavat masinat, mille puhul mõõdetakse luutihedust kannast.
Need kaks meetodit ei võimalda Valteri sõnul ennustamise tööd siiski 100-protsendiliselt ära teha, sest luumurrurisk sõltub peale luutiheduse veel tervest hulgast muudest faktoritest.