2008. aastal esines A-hepatiidi puhanguid kolmes Euroopa Liidu riigis: Tšehhi Vabariigis, Lätis ja Slovakkias. Need puhangud sunnivad ELi taas pöörama tähelepanu sellele vaktsineerimisega välditavale nakkushaigusele.
A-hepatiit Euroopa Liidus – kas taastekkinud oht?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
5. märts 2009, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A-hepatiidi viirused levivad tavaliselt kas fekaal-oraalsel teel või viirustega saastunud toiduainete ja veega. Levik võib toimuda ka otse inimeselt-inimesele, samuti narkootiliste ainete süstimisel ja puhanguid on esinenud ka homoseksuaalsete meeste seas, vahendas tervisekaitseinspektsiooni veebileht.
Puhangute tekke põhiliseks soodusteguriks on elanikkonna üldimmuunsuse langenud tase, mis tuleneb sanitaarsete- ja elamistingimuste paranemisest ELis ja elanike, eeskätt laste vähesest kokkupuutest viirustega.
Kuigi A-hepatiidi haigusjuhtude arv on alates 1990. aastatest vähenenud, viitavad viimased puhangud sellele, et see nakkus võib hakata teatud ulatuses taas levima. Seepärast on vaja tõsta elanikkonna teadlikkust nii nakatumise ohu kui ka suuremate puhangute võimaliku tekke valdkonnas.
Samuti tuleb teavitada vaktsineerimise vajalikkusest kõiki reisijaid, kes lähevad A-hepatiidi nakkusohuga maadesse (näiteks teatud Aafrika ja Aasia riikidesse), et vältida tagasipöördumisel nakkuse sissetoomist koduriiki.